Konverents räägib looduse mitmekesisusest

Konverentsi peaesineja on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson, kes esineb ettekandega „Bakterid meis ja meie ümber“. Ta räägib sellest, et bakterid on evolutsiooniliselt palju vanemad kui taimed ja loomad ning seetõttu on olnud aega suure mitmekesisuse väljaarenemiseks. Kuna bakterid on väikesed, seda mitmekesisust tavaliselt ei nähta ega tajuta. Bakterid mõjutavad väga olulisel määral meie tervist: seda, kes meiega koos elavad, mõjutab oluliselt meie toit, näiteks porgandid, kaalikad ja muud köögiviljad on koduks rikkalikele ja mitmekesistele bakterikogukondadele.

Konverentsi töötoad arutlevad selle üle, kuidas looduse mitmekesistumine või vaesumine on seotud inimese kui liigi ellujäämisega. Tartu ülikooli taimeökoloog Elle Roosaluste keskendub oma töötoas „Pärandkooslused ja elu jätkusuutlikkus“  looduse mitmekesisusele sellest aspektist, mida see andis inimesele minevikus ja mida annab tänapäeval.

Tartu ülikooli vanemteadur Marika Truu juhib töötuba "Kuidas uurida nähtamatut?", kus kirjeldatakse mikroorganismide asetust evolutsioonilisel puul, nende organismide ehituse eripära ja mitmekesisust liigilisel ja funktsionaalsel tasemel. Räägitakse veel mikroobide tähtsusest looduskeskkonnas ja nende seostest teiste organismidega.

Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi professor Kalevi Kull kõneleb oma töötoas kooslustest – kuidas liigid püsivad siis, kui kooslused püsivad. Räägitakse veel sellest, et iga maahaldaja südameasi on hoida kas või väikest tükikest oma maad metsikuna, majandamata, kus siis selle paiga päriselanikud rahus elada saavad. Töötuba kannab pealkirja „Metsik maatükike päästab meie elu“.

 „Mere võõrliikide“ töötuba juhendab Tartu ülikooli mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer, kes pöörab osalejate tähelapanu sellele, et võõrliikide invasioon kujutab endast ühte suuremat ohtu maailmameredele, olles samal tasemel merekeskkonna mõjutegur nagu kliimamuutused, kalapüük või keskkonnareostus. Töötoa „Mere elu alustala: mitmekesine mikromaailm“ korraldab Eesti loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuk.

Pärnu linna keskkonnaameti projektikoordinaatori Bert Holmi juhitav töötuba kannab pealkirja „Linnalehmad ja Pärnu linnas asuvate rannaniitude taastamine ning integreerimine linnakeskkonda“. Tallinna ülikooli bioloogia õppetooli bioloogi ja botaaniku Tõnu Poompuu juhendatavas töötoas kõneldakse aga teemal „Taimede roll looduse mitmekesisuse tagamisel“.

Konverentsil osalevad külalised Itaaliast, Hispaaniast, Poolast ja Türgist – 15 õpilast ja üheksa õpetajat. Keskkonnahariduseteemalise konverentsi idee kasvaski välja  rahvusvahelisest Comeniuse koostööprojektist, mille raames uuriti invasiivsete võõrliikidega seotud probleeme. Võõrliik on organism, mille inimene on viinud elama väljapoole tema looduslikku elupaika. Kui selline liik mõjub elurikkusele, majandusele või inimese tervisele halvasti, on tegemist invasiivse võõrliigiga. Võõrliigid on seoses turismi ülikiire arenemisega hakanud oluliselt mõjutama paljude riikide inimeste elu-, töö- ja kultuurikeskkonda. Võõrliikideks võivad olla põhimõtteliselt kõik organismirühmad, alates bakteritest kuni selgroogseteni.

Konverents saab teoks kolmapäeval, 15. aprillil spaa- ja konverentsihotellis Strand.

Koidula kooli konverentsi traditsioon ulatub aastasse 1953 ja KOKOKO nime kannab üritus aastast 1962. KOKOKO 2014 kandis pealkirja „Maailm – meie kõigi kodu“ ja keskendus maailmahariduse võtmes eri maadele ja kultuuridele, käsitledes usundite, keelte, riikide ja maade eripära, kunsti- ja kultuurisaavutusi ning üleilmastumisega kaasnevaid sotsiaalkultuurilisi muutusi.