Dokumentalisti elu on nagu kaluril – saagiõnne ta ette ei tea

Annika Poldre
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm Ruhnu hülgekütti, filmi “Ülgepüüdäjäd” peategelast, kelle argipäeva kajastab Mark Soosaare esimene tummfilm.
Kolm Ruhnu hülgekütti, filmi “Ülgepüüdäjäd” peategelast, kelle argipäeva kajastab Mark Soosaare esimene tummfilm. Foto: Mark Soosaar

Pärnu loomeliit koostöös Pärnu keskraamatukoguga korraldab üritustesarja “Kaunite kunstide filosoofia”. Selle raames oli viimati kohtumine re˛issöör Mark Soosaarega teemal “Loovisik ja tema looming”.

Soosaar meenutas alustuseks oma esimest kokkupuudet kinoga. See oli nelja-aastaselt Viljandis, kus ta koos emaga vaatas kinos Täht filmi “Valgus Koordis”. Filmis näidati tulekahju ja väike Mark olevat seda nähes nii valjult röökima pistnud, et ema pidi ta kinosaalist välja viima.

Kuueaastaselt tuli Mark vanematega Pärnumaale. Valgerannas, kuhu pere elama asus, algasid poisi kinomängud. “Lõikasin kingakarbile augu sisse, panin petrooleumilambi karbis põlema ja püüdsin sedaviisi seinale diafilme projitseerida,” meenutas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles