Klubi eesruumis oli laste jaoks grammofon, mille juures onu Remuse lood ja kunagised laululaste menuplaadid, muu hulgas näiteks „Entel-Tenteli“ lauludega. Lapsed said valida, kas kuulata laule või hoopis juttu, ja rohkem eelistati juttu.
Kollektsionäärid tulid kohale eesmärgiga eelkõige vinüülplaate vahetada, aga neid sai ka osta – hinnad algasid eurost. Peale vanade vinüülplaatide oli üks proua vaatamiseks toonud osa ema alustatud maailmakuulsate filminäitlejate fotokogust, mille algus ulatus sõjaeelsesse aega.
