Sindi paisu ostutehing läks riigile maksma 1,3 miljonit eurot

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi pais.
Sindi pais. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eile viidi lõpuni Sindi paisu ostutehing, et teha algust Pärnu jõe peaaegu hävinud lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.

„Paisu riigile ostmine on väga suur samm Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks, kuid kõige suurem töö seisab alles ees. Järgmise sammuna tuleb koostöös kõigi asjasse puutujatega leida parim lahendus paisurajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemisel, seejärel saab alustada reaalsete töödega. See kõik võtab omajagu aega, kuid loodetavasti on hiljemalt Eesti riigi 100. aastapäevaks Pärnu jõgi kaladele avatud ja kui tahe on, võib ka Roosna-Allikule ujuda," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Sindi paisu siirdekaladele läbipääsetavaks tegemine on vaid osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist ja mille elluviija on keskkonnaagentuur.

Paisurajatiste hind oli 1,32 miljonit eurot. Hind kujunes kohtuvälise lahenduse otsimise raames ja aluseks oli kinnisvaraekspertiis. Tegemist on investeeringuga tulevikku, millega oluliselt rikastub Pärnu jõestik ja avarduvad kalapüügivõimalused, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Paisu kaladele läbipääsetavaks tegemiseks on kaalumisel lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks neist oleks kärestiku rajamine, millega paisutustase umbes poole võrra alaneks, ja teine lahendus kalaramp lauge looduslähedase kalapääsuga. Peale selle tuleb jõge puhastada põhjasetetest ja taastada koelmukohti.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu avamisel avaneks kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligi 100 kilomeetri pikkune jõelõik, peale selle kõik Pärnu jõe lisajõed.

Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 - 58 000 noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikul aastatel jõest merre tagasi alla 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea niisama palju lõhet kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.

Peale lõhe parandab paisu avamine selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles