Kommentaar: Poliitikat mängiv Euroopa ja seda tegev Kreml

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurriikide tähelepanu nihkub üha enam Arktikasse.
Suurriikide tähelepanu nihkub üha enam Arktikasse. Foto: Reuters

Ebamugav öelda, aga jääb üle vaid muiata, kui Euroopa Liidu välisministrid kogunevad pärast Aafrikast tulevate põgenike hukkumist merel selleks, et arutada piirivalvamise tõhustamist. Ametlikus sõnastuses tähendab see ”olukorra hindamist, probleemide läbiarutamist ja strateegia kujundamist“, mille kõige peale kuluvat umbes aasta. Ja ükski minister ei esita – vähemalt ametlik info seda ei kajasta – küsimust sõjategevuse lõpetamise kohta Liibüas-Süürias, mis selle totra situatsiooni kujundas.

Oli Kaddafi, mis ta oli, ent tema päevil Liibüa piir toimis. Tema kukutamisest said suurimat kasu lääne naftakompaniid, mis pärast puuraukude enda kätte saamist kõik muu unustasid. Nii saigi ülejäänud Liibüast ala, kust sajad islamiradikaalid läksid kümnetesse riikidesse oma musti tegusid tegema. Samal ajal algas massiline põgenike toomine Liibüasse, et neid siitkaudu Euroopasse sokutada. Lugu on kestnud vähemalt kaks aastat, ent ükski otsustav tegija ei üritagi seda lõpetada, sest sellelt teenivad relvamüüjad ja inimkauplejad, naftabossidest rääkimata.

Vana Euroopa järjekordse otsustusvõimetuse puhul mõjub ereda sähvatusena Venemaa asepeaministri Dmitri Rogozini nahaalne sõit põhjapoolusele vahepeatusega Barentsburgis, mis on Norra koosseisu kuuluvate Teravmägede keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles