Rail Balticu planeerimise osana kuulutas tehnilise järelevalve amet koostöös muinsuskaitseametiga välja kümnendi suurima arheoloogiliste uuringute läbiviimise hanke. Tänavu suvel ja sügisel on plaanis teha maastikuseiret ja väljakaevamisi kokku kuni 40 maa-alal, kust võib eelduste kohaselt tulla väärtuslikke leide.
“Tegu on uuringute teise etapiga, mis viib spetsialistid arhiivist loodusesse,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas. “Uuringute esimese etapi käigus vaadati läbi sadu arhiividokumente, mida võeti arvesse ka erinevate Rail Balticu trassialternatiivide võrdluse koostamisel. Äsja väljakuulutatud hanke raames tehakse väljakaevamisi paikades, kust arhiividokumentidele tuginedes võib eeldada arheolooge huvitavaid leide.”
Tänavuste uuringute käigus on kavas kaevata läbi üks kivikalme Raplamaal, kaardistada ja täpsustada andmeid kadunud kalmistute, muistsete elu-, töö- ja pühapaikade kohta ning uurida vanu teid ja sillakohtasid. Lisaks professionaalsetele arheoloogidele kaasatakse võimalusel ka hobiotsijaid, kes on läbinud koolituse ja saanud muinsuskaitseametilt kultuuriväärtusega asja otsimise loa.
Uuringu raames viiakse läbi maastikuseiret ja väikesemahulisi väljakaevamisi erinevates paikades kogu tulevase Rail Balticu trassi ulatuses. Uuringu tulemused võetakse aluseks raudtee projekteerimisel ning hilisemal ehitamisel.
“Tegu on ühe mastaapsema arheoloogilise uuringuga meie ajaloos. Usume, et leiud ja nende süsteemne uurimine annavad meile täpsema pildi esivanemate tegemistest tänasel Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal,” on Ulla Kadakas uuringu tulemuste osas optimistlik.
Hankega leitakse töö läbiviija eeldatavalt mai lõpuks ja uuringud algavad juunikuus.