Priit Neilinn: Miks ma Eestis alati hirmul olen?

Priit Neilinn
, eripedagoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Neilinn.
Priit Neilinn. Foto: PP

Jaan Kolbergi mängufilmi “Jüri Rumm” kõrtsistseenis teatab üks tegelastest: “Ma nõuan satisfikatsiooni!” Just sellesama keerulise nimetusega rahulduse järgi näib Eesti ametimeeste hing üsna tihti kisendavat.

Aprilli keskel tiriti kohtukulli ette kujur Seaküla Simson, seesama huumorimeelne mees, kelle meisterlikkuse tulemusena meie fallosekujukeste kunst ja paljud muud ainulaadsed teosed on konkreetse vormi saanud.

Afganistanis võidelnud sõjamehele pandi süüks, et ta töötamise ajal mingis külmhoones vana politseivormi mantlit kandis. Isand Simson püüdis küll end õigustada sellega, et ta armastab vorme ega osanud arvatagi, et kusagil omaette tööd tehes niisugust ihukatet kanda ei tohi. See ei olnud ju avalik koht.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles