Galerii: Pärnu kaitseliitlased tõestavad end Siilil

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maikuu neljas päev ei ole tavaline. See on kohe päris eriline. Alanud on taasiseseisvumisaja suurim reservõppekogunemine Siil, mis kodumaa kutsel koondab üle Eesti relva alla ligikaudu 13 000 meest ja naist. 

Neist sadadele ja sadadele Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmetele algasid õppused Pärnumaa suurimast formeerimispunktist, endisele sõjaväelennuväljale sisse seatud Eametsa baasist Pärnu külje alt. Seal nad seisavad, õlg õla kõrval, mehed ja naised, kes panustavad vabatahtlikult riigi kaitsesse.

Argimured, pereliikmed ja töökohustused on jäänud nüüd baasi traataia taha – seespool baasi piire ei loe, kas oled kokk, keevitaja, direktor või linnapea. Jah, koguni Pärnu linnapea, Romek Kosenkranius on oma ülikonna leitnandi tärnidega laigulise vormi vastu vahetanud ja panustab oma osalemisega Eesti riigi kaitsesse. 

See ei tähenda, et linn oleks peata või oleks Kosenkranius oma ameti kellelegi delegeerinud.  „Täna hommikulgi oli istung – väike nõupidamine,“ märkis linnapea ametiga paralleelselt õppuste staabitöös osalev leitnant Kosenkranius.

Et Kosenkraniuse ülesanne on tsiviil-militaarkoostöö korraldamine, sobib selline rollide jaotus talle. Nagu ta naerdes tunnistab, harjutab ta järgnevatel päevadel koostööd iseendaga. Peavad ju jõustruktuurid reaalses sõjaolukorras kohalike omavalitsustega ühise keele ja meele leidma. 

Muusad vaikivad – relvad kõnelevad

Enam kui amet ja auaste loeb õppustel kaitsetahe. Sellega on kogunenud eeldatavalt hästi varustatud, sest muidu nad siin ei oleks. Kõik muu puuduoleva saab vajadusel laost, mille ukse taga lookleb paarkümmend minutit pärast üheksat järjekord. Kellel on puudu kiiver, kes soovib rakmeid või saapaid – kõike saab. Millestki ei ole puudus. 

Masinate juurde siirduvad juba täisvarustuses võitlejad. Siili üks fookuspunkte – formeerimine – on Pärnumaal sujuvalt kulgenud ning edukalt lõppenud. Siit edasi läheb sõit juba lahingtsooni ehk paiknemisaladele.

Ei mingit piduliku üldrivistust ega suuri sõnu. Nende asemel lastakse nüüd kõnelda relvadel. Nii suunduvadki tankitõrje- ja miinipildujarühmad Lääne-Virumaale kaitseväe keskpolügoonile, mis on piisavalt avar suuremate torude katsetamiseks. Kaitseliidu Pärnumaa maleva ülejäänud üksused aga võtavad positsioonid sisse Kikepera harjutusväljakul ja alustavad seal lahinglaskmistega.

Uuesti kohtuvad üksused homme õhtul, et teha veel viimane koostööharjutus, enne kui algavad suuremad manöövrid. 

Parema koostöö nimel

„Kahtlemata on see suurepärane, et terve kompanii kokku tuli,“ on Pärnumaa maleva kompaniiülema abi lipnik Jaanus Mehikas rahul. „Tänu sellele on väljaõppeprotsess tõhusam, sest mehed saavad nüüd kompanii koosseisus kokku harjutada.“

Väliharjutuse käigus tuletavad kaitseliitlased meelde varem omandatud oskusi. Õppuse põhifookuses on laskeharjutused, jao- ja rühmadrill, side- ja meditsiinialane väljaõpe ning dessandivastased operatsioonid. 

„Põhimõtteliselt teeme seda, mida kogu aeg oleme teinud,“ ütleb kompaniiülema abi Mehikas. Tema sõnade kohaselt on Siil eelkõige just sellepärast hea, et mehed saavad tavapärase kahe-kolme päeva asemel pea terve nädala koos harjutada. „Olen kindel, et nii meeste- kui üksustevaheline koostöö areneb kõvasti edasi,“ on Mehikas veendunud. 

Siili käigus viieks päevaks metsa siirduv Pärnumaa maleva vabatahtlik Kristjan on samuti kindel, et õppus pakub üksuse kokku harjutamiseks head võimalust. „Viis päeva on paras aeg, et mehed saaksid õlatunde kätte,“ arvab ta.

Ometi tunnistab Kristjan, et peaaegu nädal aega kodust ja töölt eemal olla on raske. „Kui Kaitseliidus teeme õppusi tavaliselt nädalavahetustel, siis praegu on olukord teine,“ leiab Kristjan. „Õnneks suhtub nii mu pere kui tööandja sellesse väga mõistvalt, saan õppuse ajal rahuliku südamega oma ülesannete täitmisele keskenduda.“ 

Ajaloo suurim

Pärnumaa maleva kaitseliitlaste kõrval võib 4.–8. maini näha Kikepera harjutusväljal ja selle lähiümbruses tegutsemas Lääne maleva liikmeid, kes korraldavad kohalikega Kaitseväe suurõppuse Siil raames Lääne maakaitseringkonna õppuse. Samuti on Pärnumaal liikvel teised kaitseväe üksused.

4.–15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just üksuste formeerimise, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harjutamisele. Harjutatakse veel 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ja taktikalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles