Venemaa ilmselt tukastas sellal, kui muud riigid panustasid tselluloosi tootmise tehastesse. Pärast ärkamist silmi hõõrudes avastati, et Venemaa tööstus vajab suurel hulgal tselluloosi, mida tuli hakata välismaalt sisse tooma.
Tellijale
Kui Pärnu Waldhofis puupappi valmistati
7. mai 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1890. aastal importis Venemaa 249 000 puuda (1 puud = 16,38 kilogrammi) tselluloosi. Tootmise vajadused kasvasid kiiresti ja viimasel aastal enne Waldhofi tehase käivitamist ehk 1899. aastal ulatus sisseveetava tselluloosi kogus juba 1 420 000 puudani. Niisuguse riigikassat õõnestava tegevuse vastu hakati kibekiiresti rohtu otsima ja Peeter I eeskujul pöörati pilgud Lääne-Euroopa poole, kus lõpuks jõuti Saksamaal Mannheimis ja Tilsitis tegutsenud Zellstoff-Fabrik Waldhofini.