Oru Endel künnab põldu elutöö preemia järelgi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Selle väikese adraga künnab kõik Kihnu põllud ära,” kinnitab Endel Vesik.
“Selle väikese adraga künnab kõik Kihnu põllud ära,” kinnitab Endel Vesik. Foto: Ants Liigus

Kahe hõlmaga ader on Oru talu õues sinise Belarusi järel ja ootab, millal peremees Oru Endel, pärisnimega Endel Vesik, masina käima tõmbab. Oma põllumaal on kevadkünd tehtud, liivane pinnas lubab juba kartulipanekule mõelda.

Endlit meri ei tõmmanud, sellepärast läks ta Helme kutsekooli traktoristiks õppima. Tuli kodusaarele tagasi ja hakkas kolhoosipõlde kündma, viljalõikuse ajal keeras kombaini rooli. Talviti aga tõusis enne kukke ja koitu, et Belarusi sahaga teed enne laste kooliminekut lumest lahti lükata.

“Selle väikese adraga künnab Kihnu põllud ära,” ütleb Endel ja näitab siis teise, kogukama adra poole. “See on lindiader, Belarusi jaoks liiga raske, aga sealt saab varujuppe võtta. Vanad traktorid on ka varuosadeks jäetud, neid ei saa enam kusagilt mujalt kui ühe küljest teise külge.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles