N, 18.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Riik tahab erakoolide arvelt kokku hoida

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets: „Oleme võtnud endale kohustusi, meid usaldanud pank on samamoodi arvestanud seadustega ja eeldanud, et need püsivad. Aga kui öeldakse vaid mõni kuu ette, et seadused muutuvad, pole see riigimehelik, nii ei tehta.”
Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets: „Oleme võtnud endale kohustusi, meid usaldanud pank on samamoodi arvestanud seadustega ja eeldanud, et need püsivad. Aga kui öeldakse vaid mõni kuu ette, et seadused muutuvad, pole see riigimehelik, nii ei tehta.” Foto: Urmas Luik

Haridus- ja teadusministeeriumi plaan lõpetada järgmisest aastast erakoolide tegevuskulude toetuse maksmine on asjaosaliste hinnangul halb mõte.

See on laita idee juba sellepärast, et riigipoolse toetuseta on erakoolide juhtide arvates mõnigi kool sunnitud uksed sulgema. Eelkõige puudutab see oht kristlikku maailmavaadet või Waldorfi õpetust pakkuvaid, kuid ka erivajadustega lastele orienteeritud erakoole.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets tõdes, et kui praeguse seaduse järgi koheldakse õpilasi ja peresid võrdselt – sõltumata kooli omandivormist kaasneb lapsega raha –, siis plaanitav seadusemuudatus võib tekitada olukorra, kus omavalitsus ei pruugi lapse õppimiskulusid enam katta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles