Planeeringuga pannakse paika merekasutus Pärnumaal

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu laht.
Pärnu laht. Foto: Urmas Luik

Täna tutvustatakse Pärnus Lätiga koostöös valminud mereala planeeringu pilootprojekti, millega määratakse Pärnu maakonnaga piirneva mereala tasakaalustatud kasutamine.

Pärnu- ja Hiiumaa mereala planeeringud on Eestile andnud esimesed mereala kavandamise kogemused. Eesmärk on tasakaalustatud merekasutus, mille puhul kalamehed, suvitajad, tuuleparkide arendajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda arvestades merealal tegutseda.

„Pilootprojektide käigus soovisime läbi mängida kõik katsumused, mis mereala ruumilise planeerimise protsessis ette võiksid tulla,“ selgitas siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap.

Pärnu pilootprojekti puhul koostati esmalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala ja ranniku tulevikustsenaarium ehk plaan, kuidas ala tulevikus kasutatakse.

„Võimalikult laiapõhjalise sisendi saamiseks kohtuti kalurite, purjelaudurite, tuuleparkide arendajate, kohalike omavalitsuste ja sadamate esindajatega ning teiste oluliste sihtgruppidega. Need diskussioonid aitasid tekitada ühiseid arusaamu," rääkis Konsap.

Pärnu mereala planeeringu kooskõlastamisprotsess hakkab lõpule jõudma, seejärel võetakse planeering vastu ja avalikustatakse. Pärast planeeringu kehtestamist 2016. aastal võimaldab see mereala kasutust reguleerida. Näiteks on planeering aluseks meretuuleparkide ehitamiseks hoonestuslubade väljaandmisel.

Eesti ja Läti ühise projekti käigus koostati Pärnu mereala planeeringu kõrval mereala ruumilise planeerimise metoodika nii Eestis kui Lätis ja mitu kaitse-eeskirja Natura alade kohta Lätis. Samuti katsetati praktilisi abinõusid, et kaitsta rannikualasid erosiooni eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles