Keskkonnainspektsioon ja politsei korraldasid eelmisel nädalal Liivi lahel kahepäevase ühisoperatsiooni, mis andis sealsest püügitegevusest ülevaate ja tõi välja hulga puudusi. Reidil kaardistati ja kontrolliti 284 püügivahendit, neist üle poolesaja puhul ilmnes püüginõuete rikkumine või selgitamist vajav asjaolu.
Püügivahendite asukohad fikseeriti, nende märgistuse abil tuvastati püügiloa omanik ja võrreldi andmeid loa andmetega. Kontrollimisel tuvastati 13 juhtumit, kus püüti vahendiga, mida ei olnud loale märgitud, kümnel juhul oli püügil lubatust suurem arv püügivahendeid, samuti avastati kuus selguseta kuuluvusega püügivahendit või selle osa, vahendas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
Muu hulgas avastati kahtlane mõrd, mis oli plaanis järgmisel päeval välja võtta, kuid see „kadus“ öö jooksul püügilt. Püügivahendile kinnitatud märgistuse tunnus on teada ja omanikuga võetakse kindlasti ühendust.
„35 püügivahendi lubatavus ja nõuetele vastavus vajavad veel täpsustamist. Peale selle tuleb paljude püügivahendite vahekaugused täpsemalt üle mõõta. Kuna Liivi lahel käib aktiivne püük ja püüniseid on palju, pannakse need tihtipeale üksteisele lähemale, kui lubatud on,“ märkis keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla.
14.–15. maini väldanud reid hõlmas piirkonna sadamaid ja lossimiskohtigi. Kontrolliti eelteadetest kinnipidamist ja püügiandmete esitamise korrektsust. Lossimiskohtade kontrollimisel osalenud veterinaar- ja toiduameti ametnikud jälgisid kala käitlemise ja transportimise nõuete täitmist vastavalt oma ametkonna pädevusele.
Sadamates jõuti kontrollida 42 lossimist. Neist 11 juhul tuvastati puudusi, mille puhul enamasti piirduti hoiatusega ja kolmel juhul alustati kohe väärteomenetlust. Lossimisel tuvastatud rikkumised olid seotud kalapüügilt naasmise eelteate esitamise ja püügipäeviku täitmise nõuetest kinnipidamisega.
Ühisoperatsiooni juhi Indrek Ulla sõnutsi võib tulemustega rahule jääda. „Ehkki me ei suutnud kontrollida 100 protsenti püügil olnud püügivahendeid, sest ilmaolud ei olnud kõige soodsamad ja tekkisid tehnilised tagasilöögid, saime üldpildi kätte. Tegime hulga tähelepanekuid, mis puudutavad nii regulatsiooni kui järelevalve planeerimist, ja saadud infoga tuleb kohe edasi töötada.“
„Samuti andis ühisoperatsioon võimaluse harjutada ja ühtlustada koostööd nii asutuse sees kui ülejäänud ametkondadega. Moodustasime segameeskonnad, mis on parim moodus üksteiselt õppida ja arusaamist ühtlustada,“ lisas Ulla.
„Politseile annab selline ühistegevus positiivse koostöö kogemuse. Sel korral olid ilmastikuolud suhteliselt halvad ja merel liiklejaid üsna vähe, aga see andiski meile omakorda hea võimaluse koostööpartnerite igapäevaste tegevustega lähemalt tutvust teha. Politsei kontrollib sellistel puhkudel, kas väikelaevad on korrektselt registreeritud ja juhid kained ja kas kõigil veesõidukitel on päästevarustus. Sel korral politsei rikkumisi ei tuvastanud,“ selgitas Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Erki Timusk.
Kontrollimisel osales kolme ametkonna peale üle poolesaja inimese. Merel oli kontrollimas kümme ujuvalust, sealhulgas patrull-laev Valve, maismaal tegi järelevalvet kaheksa ekipaaži. Samuti kasutati mereala vaatlemiseks kopterit, kuid õhuvaatlus seekord loodetud efekti ei andnud, sest eelmise päeva torm lõi vee segamini ja halvendas nähtavust.
Suuroperatsioone, mis annavad veekogul toimuvast tervikpildi, on korraldatud eelmistel aastatel Peipsi järvelgi. Mõni nädal tagasi tegi inspektsioon oma jõududega mitmepäevase reidi Võrtsjärvel.