Pole saladus, et 9. klassi õpilased sageli ei tea täpselt, millist elukutset nad tulevikus valida tahavad. Mõnikord on isegi gümnaasiumilõpetaja segaduses, millist valikut teha. Loomulikult leidub palju infot ametite kohta. Kuid selleks, et õpilane saaks praktilisi teadmisi, n-ö katsuks oma käega, on võimalusi palju vähem.
Mõnikord kujuneb lastel välja vale arusaam mõningatest ametitest. Kui küsida õpilastelt, kelleks nad tahavad saada pärast keskkooli lõpetamist, vastavad peaaegu kõik, et tahavad saada disaineriks, juristiks, tõlkijaks, mänedžeriks, ettevõte juhiks, ökonomistiks jt. Harva ütleb keegi, et tahab olla agronoom, lüpsja vms. Samas, kui otsitakse töölisi põllumajanduse valdkonnas, soovitakse leida pädevaid spetsialiste. Kuid ka siis, kui tööandja on valmis maksma kõrget palka, ei päästa see alati olukorda, sest oma ala asjatundjaid on raske leida.
Pärnu õppenõustamiskeskus ja Vene gümnaasium kutsusid õpilasti võtma osa ühisprojektist „Töö – kas puhkus või kohustus?”, mille põhimõte seisnes selles, et 3.–8. klassi õpilastel tekkis võimalus tutvuda praktikal ametitega, mis on vajalikud põllumajanduses: lüpsja, mehhanisaator, agronoom.
Neljanda veerandi jooksul lapsed said teoreetilisi teadmisi, osalesid vestlusringides ja arutlesid sel teemal.
Maikuus toimus projekti viimane etapp, mis leidis aset Eerma talus, mille omanik on Alla Nazarova. Talu oli lastele tuttav eelmise aasta projekti kaudu. Lapsed abistasid talu rahaga, mida nad kogusid talvisel heategevuslaadal.
Sel aastal ilmusid hobuste kõrvale uued taluelanikud: kitsed ja kitsetalled.
Päev möödus kiiresti ja oli ka tööd: okste ja mahalangenud puude koristamine alalt, kuhu ehitatakse hobusekoppel ja grillimispaik.