Pärnu linnavolikogu 2009. aasta 16. märtsi otsus kinnitada Pärnu ranna rajooni ühe piirkonna detailplaneering andis rohelise tee Pärnu Kalevi laguneva staadioni uueks ehitamisele, paraku ei ole nüüd, poolteist aastat hiljem, positiivseid nihkeid näha.
Pärnu Kalevi esimees Matti Killing ütles kokkuvõtvalt, et hea aeg magati maha.
“Planeering loodeti vastu võtta kahe aastaga, aga läks viis ja toonasel võimalikul investoril, Stokkeri tööriistakeskuse ühel omanikul Ando Aronil oli täielik õigus loobuda,” selgitas Killing.
Tollal Eesti spordiseltsi Kalev peasekretär olnud Rein-Vello Ojavere kinnitas, et Pärnu vaidlused vallandasid lumepalliefekti, mis ulatus staadioni probleemidest kaugemalegi.
Pärnu staadion lasi põhja suure Kalevi?
“Pärnu koalitsiooninõukogu esimees Vello Järvesalu püüdis läbi suruda Levada krunti, mis seotud mõjukate isikute majadega, lobitöö oli tugev ja nii planeering veniski,” rääkis Ojavere.
“Siis tuli masu ja meiega väga head lepingut omanud investor jäi ise rahalistesse raskustesse. Et kahest aastast sai viis, oli staadioni projekti põhjamineku põhjus. Venimine tühistas muid selle projektiga seotud lepinguid, võlad hakkasid kuhjuma, Pärnu staadion oli üks suure Kalevi hädade põhjusi,” lisas spordiühingu eksjuhte.
Seda, et suure Kalevi hädad just Pärnu Kalevi staadioniga peale hakkasid, tunnistasid Eesti spordiseltsi Kalev esimees Peeter Kreitzberg ja Pärnu Kalevi juht Matti Killing.
“Staadioni olukord tekitas teisi raskeid momente,” rääkis Killing. “Aron aitas Kalevil ametiühingutelt staadioni välja osta. Neljast miljonist kolm on makstud, ühega Kalev veel tegeleb.”
Vaja on palju miljoneid
Kogu aeg on räägitud ja atra seatud sellel kursil, et igati ideaalses asupaigas (tõsi, küsimusi tekitab autode parkimine ja kergejõustiku harjutusväljak) asuv Pärnu Kalevi staadion tähendab jalgpalli- ja kergejõustikuareeni, tribüüni ning sportlashotelli.
Killing on vanu aegu meenutades ja tänapäeva spordimaailma hästi tundes veendunud, et staadionil oleks kasutajaid palju lausa veebruari lõpust novembri lõpuni.
“Staadioniosa funktsioneerimiseks on vaja 17 miljonit, hotelli maksumus oleneb sellest, mis planeeringuga lubatud raamidesse mahub ja kui luksuslikult need raamid täis ehitada,” rääkis Killing.
Mõni aasta tagasi ringelnud kuulujuttu, nagu tahakski Kalev Pärnu staadioni lõpuni lagundada ja siis sellele platsile hotelle või villasid arendada, lükkas Kreitzberg ümber, väites, et see võis olla hoopis mõne Pärnu ärimehe idee ja Kalev ning Pärnu linn peaksid tegema koostööd, et praegune staadion saaks uueks.
“Olen minagi kuulnud, et kunagi oli seal ju hipodroom ja jooksid hobused ning staadioni võiks ehitada kusagile mujale, näiteks Papiniitu,” kinnitas Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. “Aga arvan, et peaksime ikka praegusest kohast kinni hoidma, mitte tühjale heinamaale uut ehitama. Seda enam, et riik peaks varsti pakkuma müüa 230 auto parklaks sobivat maatükki staadioni lähedal.”
Kui Kalev toime ei tule …
Eesti spordiseltsi Kalev kasuks seati staadioni renoveerimiseks kolmeaastane hoonestusõigus. Kui kalevlased selle ajaga toime ei tule, langeb hoonestusõigus tagasi Pärnu linnale, Pärnu linn saab staadioni omanikuks ja siis on juba Pärnu linna probleem raha leida ning staadion uueks ehitada. Praeguseks on kolmest aastast ligemale poolteist möödas …
“Kuu aega tagasi oli Peeter Kreitzbergil Pärnu volikogu ehituskomisjonis kaasas euroraha taotlemisega tegeleva firma esindaja, tean sedagi, et räägitakse läbi kahe võimaliku investoriga,” kinnitas Killing, et kalevlased ei istu, käed rüpes.
“Otsime lahendust, aga hetkel meil seda ei ole,” tunnistas Eesti Kalevi esimees Peeter Kreitzberg.
“Võimalikule investorile on meil pakkuda hotelli ja osa hotelli kasumist. Aga loodan, et lahendust otsib ka Pärnu linn, ja kui pärnakatel on staadioni kordategemiseks mingi muu variant, siis Kalev on läbirääkimisteks avatud,” rõhus Kreitzberg koostöövariandile.
Kalevi endine peasekretär Rein-Vello Ojavere toonitas, et on sellest mängust nüüd igati kõrval, aga Pärnu staadioniga pikalt tegelnuna arvab, et Pärnusse on investorit praegu väga raske leida.
“Pärnu pole koht, kuhu tormatakse hotelle ehitama,” arvas Ojavere. “Usun, et küll asi kunagi laheneb, aga venib see veel tublisti. Kõik sõltub sellest, kas Kalev saab staadioniosa jaoks euroraha koos riigi ja Pärnu linna toega. Sportlashotelliks tuleb muidugi investor leida. Tean, et räägitud on paljudega ja vastus on seni üks – Pärnu pole piisavalt atraktiivne, Pärnu ei tooda.”
Pärnu abilinnapea on pessimistlik
Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius rõhutab, et tegemist on pigem tema personaalse kui linnavalitsuse seisukohaga, aga tema arvates ei muutu staadionil midagi, kui hoonestusõigus Pärnu linnale tagasi langeb ja staadion linna omaks saab, sest raha, pealegi suurt raha, sinna sisse panna Pärnul niipea ei ole.
“Sellist jõudu, et panna sada protsenti nagu spordihalli puhul, meil kindlasti ei ole, ja üldse saab juttu olla alles järgmisest rahastusperioodist ehk 2014. aastast,” selgitas Kosenkranius. “Jah, hoonestusõiguse linnale tagasi langedes saaks Pärnu küll staadioni omanikuks, aga probleemi lõppu ma selle stsenaariumi puhul ei näe. Eks need kinnisvarabuumi aegsed asjad nüüd praegu negatiivses mõttes monumendid ja jala küljes lohisevad pommid ole.”
Natuke ajalugu
* Staadion ehitati 1921. aastal ja see kuulus algselt spordiseltsile Tervis, kes aastail 1921-1926 staadioni hooldas.
* 1926. aastal andis spordiselts Tervis staadioni üle Pärnu linnale ja 1926-1951 kuulus staadion linnale.
* 1951. aastal anti staadion üle VSÜ Kalevi Pärnu territoriaalnõukogule.
* Pärnumaa hooneregistri 2001. aasta andmeil oli Pärnus Rannapuiestee 1 aadressil asuv staadion registreeritud Eesti spordiseltsi Kalev ja Eesti ametiühingute keskliidu nimele omandivahekorraga 50:50. Registreerimise aluseks oli märgitud “kokkulepe”.
* 1995. aastal andis ESS Kalev staadioni bilansilise väärtusega 4 763 900 krooni SS Pärnu Kalevi haldamisele.
* Ametiühingud pakkusid 2002. aastal oma mõttelist osa staadionist viie miljoni krooniga müüa. Eesti spordiselts Kalev ostis selle osa hiljem nelja miljoniga välja, saades staadioni ainuomanikuks.
* Esimest korda remonditi staadion aastail 1961-1965, suurem remont ehk rekonstrueerimine oli aastail 1982-1987. Staadioni uuesti ülesehitamine läks maksma 1 362 800 rubla, millest Pärnu linna kaudu tasuti 1 342 800 rubla, hiljem omanikuks registreeritud Kalev osales 20 000 ja ametiühingud null rublaga.
* 2002. aastal üritasid Pärnu linn, Eesti spordiselts Kalev ja Eesti ametiühingute keskliit asutada Pärnu Kalevi staadioni sihtasutust, 2003. aastal aktsiaseltsi Pärnu Kalevi Staadion.
* 2009. aasta aprillis kinnitas Pärnu linnavolikogu viieaastase vaidluse järel staadioni piirkonna detailplaneeringu ja seadis Pärnu Kalevile kolmeks aastaks staadioni hoonestusõiguse.