Pöialpoiste väärtusi ja pärimusi täis muinasjutuaasta pakkus toredaid elamusi. Imelisi muinasjutte on jagunud igasse päeva, igasse rühma.
Muinasjutuline aasta Pöialpoisi lasteaias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinasjutud jõuavad lasteni eri teid mööda, vahel tulnud seitsme maa ja mere tagant, siis jälle lapse enda kodust. Loomamuinasjuttudest tuntud jänes ja rebane võtsid lapsi ja vanemaid lõbusalt lasteaiaväravas vastu südamenädala esimesel päeval, jagades vitamiinirikast terviseampsu. Muinasjututegelased olid saatjateks lasteaia olümpiamängudel, orienteerumispäevadel. Ujulas lavastatud „Inetu pardipoeg“ kutsus Pöialpoissi kõikide Pärnu linna lasteaedade ujumis- ja liikumisõpetajad.
Pöialpoiste muinasjutulõngakeras olid jutud Pöial-Liisist, Piibeleheneitsist, Punamütsikesest, lõbusast putukaperest, naerist, jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda, ja paljud teised.
Juhtus nii, et ühest toredast koos peredega ette võetud vanapaberist meisterduste näitusest, mis kujunes väga populaarseks, said inspiratsiooni ka lasteaiaõpetajad – fantaasial, loovusel ja nutikusel ei olnud piire! Uskumatu, mida kõike on võimalik ajalehest, pappkastist ja munakarbist valmistada. Neid toredaid meisterdusi kasutati dekoratsioonidena liikumisõpetaja kirjutatud ja lavastatud hiirepere näidendis, mida kutsuti vaatama kõik lasteaialapsed. Laste äratundmisrõõm oli suur, kui nad nägid oma meisterdusi lavaloos.
Sellest koostegemise rõõmust sai alguse uus mõte. Otsustati koos lastevanematega osaleda Paikre prügila vanapaberi kogumise kampaanias „Vanapaber ei ole praht!“. Kokku viisid töötajad ja lapsevanemad kogumisjaama üle kaheksa tonni vanapaberit ja pappi. Kogutud makulatuur arvestati ümber rahaks, mille eest lasteaed ostis õuealale kaks uut kiike.
Lasteaiapere sai osa imelisest muinasjutuaastast, milles tegemisi jätkus nii suurtele kui ka väikestele pöialpoistele.