Elmar Joosep: Kas küüditamine tuleb tingimata endal läbi elada?

, juuniküüditatu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elmar Joosep.
Elmar Joosep. Foto: PP

Juuniküüditamisega, millest homme möödub 74 aastat, on seotud ajaloosündmusi, mis haaravad kaugelt suuremat hulka eestlasi kui need 10 000, kes õudusööl kinni võeti ja loomavagunites Venemaale viidi. Kaugeltki kõiki, kes olid küüdinimistusse kantud, ei saadud küüdiööl kätte. Osa haarangust pääsenuist andis end hiljem ise kinnivõtjaile kätte, teine osa varjus, neist said metsavennad.

Küüditamine aitas metsavendluse kasvule oluliselt kaasa. Kuid metsa ei läinud ainult küüditamisest pääsenud, vaid needki, kes ei olnud küll nimistus, ent tundsid kirvest pea kohal. Neid oli pärast juuniküüditamist palju enam kui enne. Küüditamine näitas, kuidas käituti sellega, keda arvati olevat Vene võimu vastu. Veel hiljem, pärast sõdagi, läksid paljud metsa, silme ees sõja künnisel Vene võimu poolt kinni võetud süüta inimesed.

Saatuse valik

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles