Pärnu linn pole pagulaste vastuvõtmiseks valmis

Abilinnapea Jane Metsa sõnade järgi tuleks kõigepealt otsustada, kus pagulased elama hakkaksid.

“Kui Eestis on 215 omavalitsust ja vastu tuleks võtta näiteks 100 inimest, tuleks eeskätt otsida omavalitsusi, kus on tühje maju. Mõttekas oleks panna pagulased maksimaalselt laiali sinna, kus on elamispind. Siis nad sulanduvad väga kiiresti,” rääkis Mets.

Abilinnapea Meelis Kuke jutu järgi oleksid sellised omavalitsused Pärnumaal näiteks Tootsi, Tihemetsa ja Lavassaare. Pärnus on elamispinna järjekorras ligi 100 inimest.

“Sotsiaalsete probleemidega, kinnipidamisasutustest vabanenud, lastekodust tulijad, tagastatud majade üürnikud,” loetles Mets isikute kategooriaid, kellele Pärnu linn peab elamispinda pakkuma. Korterijärjekorra pikkus muutub, kuid seni on üüripindu pigem puudu kui üle.

Linnapea Romek Kosenkraniuse jutu kohaselt oleks üks võimalustest see, kui riik annaks sihtotstarbeliselt raha ja midagi ehitatakse. Riik ei saa omavalitsuse asemel otsustada, kas anda sotsiaalkorter näiteks tulekahjus peavarju kaotanud pärnakale või pagulasele.

Koolidesse suudaks Pärnu linn pagulaste lapsi võtta. “Kindlasti ei tekitata eraldi klasse, lapsele määratakse abiõpetaja ja ta hakkaks näiteks inglise keele baasil saama individuaalset keelekümblust,” sõnas Mets.

Keelekümblust võib Pärnu linnavalitsus pakkuda inglise, vene ja soome keele kaudu. Kui laps neid keeli ei oska, ei suudeta talle abiõpetajat leida. Samuti tekib raskusi muid keeli oskavate teiste spetsialistide leidmisega.

Lasteaiajärjekorras on Pärnus 126 last. Ühe variandina näeb Mets kaht eralastehoidu, mille hind on kõrgem, aga kui riik pagulaste laste eest maksab, võib seal kohti olla. Iseasi, milliseks eralastehoiud ise oma suutlikkust hindavad.

Toimetulekutoetuste maksmisel pole vahet, kas toetatav on Sindist või Süüriast. Araabia keeles suhelda toimetulekuspetsialistid siiski ei oska.