Keskkonnaameti teatel algab kolmapäeval, 1. juulil kell 9 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja keskkonnaameti regionaalsetes kontorites.
Algab vähipüügilubade müük
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
29. juuni 2015, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi teatel on kõige lihtsam kalastuskaarti taotleda müügikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt luua kasutajakonto.
Need, kel on konto olemas, peaksid üle kontrollima oma kontaktandmed. Kui kasutajaprofiililt puudub e-posti aadress ja telefoninumber, ei saa luba osta. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.
Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, mille kontaktid on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehel.
Vähipüügivõimalused on tänavu võrreldes eelmise aastaga valdavalt samad, vähipüük on lubatud 1. augustist 31. augustini.
Püügilimiiti on vähendatud Hiiumaal mullusega võrreldes poole võrra, sest seal kuivas põuase suve tõttu osa vähijõgedest.
Samuti on vähipüük keelatud vähikatku või signaalvähi esinemise tõttu Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Harju maakonnas Mustjões ja Vääna jões ning Põlva maakonnas Lutsu jões ja Värska lahes.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi.
“Kui tabate signaalvähi, ei tohi seda isendit kindlasti veekogusse tagasi lasta,” teavitas amet. “Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel keskkonnaametit.”
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti teatel tuleb veekogude ääres tegutsedes arvestada maaomanike seatud piirangutega ja käituda vastutustundlikult, lõket tohib teha vaid selleks ettenähtud kohtades ja loodust ei tohi prügistada.
“Kõikidele avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudele peab olema ligipääs kuni nelja meetri laiuselt veekogu piirist,” ütles Tuusti. “Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud. Küll on mootorsõidukiga võõral maatükil sõitmine keelatud, kui selleks pole antud luba.”