Elu kihab turu taga, turuhoones valitseb vaikus

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lillevalik Pärnu turul võtab silme eest kirjuks.
Lillevalik Pärnu turul võtab silme eest kirjuks. Foto: Hanna Kivila

Hommikune Pärnu on vaikne. Buss peatub Turu peatuses ja ümbruskond täitub siia-sinna saalivate inimeste jutukõminaga. Äkitselt on kogu sagin vaibunud, kuni saabub järgmine buss ja toob agarad ostlejad turule.

Pärnu ei ole mulle võõras, küll aga Vana turg ja selle ümbrus, mistõttu avastamisrõõmu on rohkesti. Astun avarasse valgesse saali ja püüan hoomata kõike, mis minu vaatevälja ulatub. Mõtlen, et leian eest tohutul hulgal kauplejaid ja veel rohkem ostjaid.

Minu imestus on suur – hoones on palju tühja ruumi, vähesed müüjad ja käputäis uudistajaid. Püüdes võimalikult märkamatuks jääda, liigun tasakesi leti poole, mille ümber käib mõningane kauplemine. Valik pole teab mis suur ja liigun edasi.

Niisiis peatun esialgu kireva suveniiriletina näiva laua ees. Villaste sokkide, kinnaste ja mütside taha on end peitnud vanem naine, kes turuelust põgusa ülevaate annab.

Kel vähegi tahtmist ja viitsimist ringi vaadata, leiab 2003. aastal avatud hoonest lillekioski, lihapoe, pagariäri, mõnusa vaikse nurgakese kohvijoomiseks, vanavara ja käsitööga kauplejad, suurel hulgal riideid ning jalanõusidki, mis müüjate sõnul toodud Lätist, Leedust, Poolast ja Ungarist. Muu hulgas saan teada, et märksa vilkam tegevus käib õues.

Töökeskkond jätab soovida

Teel väljapääsu poole märkan hulka vene keelt kõnelevaid naisi. Aeglustan sammu ja uurin, kuidas müügitöö edeneb. “Rahvast liigub vähe, vihmase ilmaga on päris tühjus,” vastavad nad justkui ühest suust.

Hoopis suuremat muret valmistab venelannadele töökeskkond. Peamine probleem on kõrge rent, mistõttu paljud turuhoones kauplemisest sootuks loobuvad. Lisatasu tuleb maksta iga seina- ja põrandapinna eest, millele müüdavad hilbud riputatakse. Tasulised on sellisedki hüved nagu WC ja kuuma vee kasutamine.

Töötajad ei varja oma pahameelt selle üle, et puudub võimalus kodunt kaasa võetud kohvi ja teed keeta ning söögipoolist soojendada. Üheskoos unistatakse personalile mõeldud kööginurgast, kus olemas veekeetja ja mikrolaineahi.

Müüjanaised kiidavad, et vähemasti katus, mis vett läbi lasi, on korda tehtud. Mustad kiled bokside kohal ja müümiskõlbmatu kaup on minevik. Kuid põrand on külm ja talvel suures hoones sooja kuni viis kraadi, sestap käib klientegi talvel märkimisväärselt vähem. “Keegi ei taha ju sellistes tingimustes kabiinis riideid proovida,” kurdab üks proua.

Kuid eks hea ja halb käivadki käsikäes. Üldjoontes jäädakse siiski optimistlikuks ja loodetakse päikeselistele suvepäevadele, mis linnaelanikke ja turiste ostlema meelitaksid.

Välimüük on täies hoos

Jätan sõbralike müüjannadega hüvasti ja suundun väliturule. Olen astunud vaid mõne sammu, kui juba avaneb üllatav vaatepilt. Turu tagumises osas paikneva katuse all käib kõva askeldamine: inimesed sibavad siin-seal, nii noored kui vanad, lastega ja lasteta.

Taamal silman leti ääres pikemat rivi, kus suure osa klientidest moodustavad vanemaealised mehed ja naised, igaühel väsinud ilmega kilekott näpu vahel. Lähemal uurimisel selgub, et järjekorra põhjuseks on taskukohase hinnaga head eestimaised maasikad.

Ei ütleks, et turuplats ülerahvastatud on, kuid siginat-saginat on sellegipoolest palju. On neid, kes tulnud kindla eesmärgiga viia koju head ja paremat, kuid neidki, kes asja ees, teist taga sooja ilma naudivad ja niigi kitsastes vahekäikudes sõeluvad. Mõni ei pea paljuks elavalt ja ennastunustavalt kohalike müüjatega diskuteerida.

Rahvasummas ringi uidates võtan nõuks uurida, mida, kui tihti ja kui palju inimesed turult ostavad.

Üllatusmomenti ei teki, sest nii ühelt kui teiselt kuulen, et maasikad – eelkõige kodumaised – on praegu kõige kuumem kaup. Neid ostetakse koguni kastide viisi. Värsket kartulitki viiakse koju hulgi, niisamuti kurki ja tomatit.

“Turul tasub käia, sest kaup on hea ja värske,” teatab üks. “Turul annab tingida!” kiidab teine takka.

Niimoodi inimestega jutulõnga veeretades selgub, et kohalikud kohvikupidajadki eelistavad turul müüdavaid aiasaadusi poe omadele. Turul on hinnad mõneti kõrgemad kui kauplustes, ent toodang kodumaine ja värske.

Kohviku Mahedik omanik Evelin Kuusik, kes parasjagu hooajatoidu valmistamiseks head-paremat kokku ostab, rõhutab samuti, et külastajatele pakutav peab olema aus ja naturaalne.

Külluslik taimevalik

Müüdavale toidukraamile pilgu peale heitnud, märkan, et peale maasikate, kartulite, kurkide ja muu rohelise kraami kaubeldakse Pärnu turul lillede ja istikutega. Sortiment on nõnda suur, et vägisi kisub silme eest kirjuks. Et taimevalikuga lähemat tutvust teha, pöördun julgelt heatujulise müüja Ärni poole.

“See siin on alatiõitsev begoonia – vee suhtes vähenõudlik ja teod neid ei söö,” seletab Ärni õpetlikult, lisades, et veel on olemas mugul- ja roosbegoonia.

Ärni maitsetaimi ega maasikaid ei müü, vaid sõnab, et igaühel on edukaks äritegevuseks oma nišš. “Kui lillehooaeg lõpeb, tuleb kurkide-tomatitega kauplema hakata,” on tal varuvariant olemas. Oma aia tomatit müüb ta juba praegugi ja rõõmustab, et see – erinevalt varasematest aastatest – jaanipäevaks valmis sai.

Ärniga põgusalt jutelnud ja tema jaani-tomateid maitsnud, kaon sumisevasse inimmassi. Ümbritsevat melu tähelepanelikult jälgides märkan üha rohkem kirjuid letipealseid ja teen tutvust teistegi lillemüüjatega, keda on arvestatav hulk.

Kaubitsejad kinnitavad, et konkurents on suur. Olgugi et jaanid on möödas ja suvelillede istutamise hooaeg hakkab läbi saama, ostjaid siiski jagub.

Kui kohalikus paradiisiaias on möödunud pea kaks tundi, on aeg reaalsusesse naasta. Et turuhoone taga käib vilgas elu, selles pole kahtlustki. Kuid võrreldes Balti jaamaga, mis kangesti mõne vähearenenud idapoolse riigi basaariga sarnaneb, on siinne ümbrus ebatavaliselt rahulik. Sestap on suvine väliturg pärnakale ideaalne paik nautimaks melu, mida tavapäraselt ontlikus magasinis naljalt ei kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles