Rebane terroriseerib Urge küla

Rebastega on küla tuttav, kuid nii nahaalset reinu ei mäleta ükski Urge asunik.

Julge ja kaval

Talumees Evald on rebast oma kanade ümber luusimas näinud ja tema ütlust mööda langes pärast seda munatootjate arv kanalas viie võrra. Rebane on julge ja kaval, sest Evaldil liigub hoovis koer, kes koos kukkedega kanu valvab. Kanavarast see ei huvita, talumehe sõnade kohaselt käib ta andamit nõudmas isegi keskpäeval. Evald ütles, et välimuse järgi hinnates on see üks ja sama rebane, kes elab üle raudtee metsatukas – sellele viitavad kanasuled.

Talumees väitis, et nägi viimane kord lauda ees nelja rebasekutsikat. Ta ehitas seepeale kanalale uue ja tugevama ukse. Iga rebasekutsikas kasvab suureks ja tõenäoliselt maitseb neilegi kanaliha.

Üle raudtee elab traktorist Enn, kes teab kohe, kellest jutt. Enn sõnas, et on mitu korda kõnealust rebast näinud, kuid pole kätte saanud.

Mehe sõnade kohaselt pidi rebane ükskord oma elutee traktori rataste alla jätma, kuid loom on õnnesärgis sündinud ja jookseb praegugi ringi. Ennu arvates ei taha rebast jahimehedki, sest pisikesest loomast ei saa söönuks ega naisele kraed.

Ennu ajas kõige rohkem vihale, et kassi mõõtu rebane käib ta koera narrimas.

Rebane pidi täpselt teadma, millal peremees oma koera ketti on pannud, ja kasutab seda ära. Kui koer hoovis ringi jookseb, pole rebast kuskil näha.

Ennu juurest üle oja elab Peeter, kes on mitu korda õhtuti teed juues rebast näinud. Peeter väitis, et on proovinud punasaba pildile jäädvustada, kuid kavalpea justkui haistaks kaamera lõhna ja põgeneb. Peeter rebast ei karda, aga taksikoera pärast on tal mure. „Näljane rebane võib kõike süüa, äkki haukab mu väikese koera õhtusöögiks,“ kardab ta.

Kui vanasti lubas Peeter koeral hoovis üksi joosta, siis nüüd ei tule see kõne allagi. Mures koerapidaja nentis, et rebane tuleb suure näljaga isegi üle oja ja tormab majade vahele sööki otsima.

Paar maja edasi elab Tiiu, kellel on kass. Tiiu paneb igal hommikul kassile õue süüa ja talle jäi silma, et söögikauss tühjeneb kiiresti. Ühel hommikul märkas ta, et kassi söögikausi juures istus hoopis kõhetu rebane, kes sõi rahus tema lemmiklooma toitu.

Punasaba käib Tiiu juures pea igal hommikul ja vaene kass peab seda kõike pealt vaatama. Õnneks on kass rebasest kiirem, muidu võiks reinuvader süüa hommikusööki koos magustoiduga.

Küla kõige kaugemas nurgas elav Tõnu plaanis kanu pidama hakata. Ostis neli kana, vaatas ja hoidis neid kui oma lapsi. Kõik läks hästi, kuni rebane lõhna ninna sai. Reinuvader koos poegadega vedanud tema silme all kõik neli kana minema. See juhtus päeval, kui Tõnu õues muru niitis.

Pärast kanade kaotust näeb Tõnu rebast ja tema kutsikaid harvem. Punasabad käivad nüüd ta naabri juures, kust peaaegu iga päev ühe kana ära veavad. Tõnu ei osanud rebaste vastu midagi ette võtta, püüniseid ta õue panna ei saa, sest kassid jääksid sinna kinni.

Pea iga Urge elanik võib pajatada mõne seiga staarrebase tegemistest ja vallutustest.

Küla inimesed on rääkinud murest kohalikele jahimeestele, kuid ei saanud palju targemaks. Jahimehed ütlesid, et nad ei tohi praegu loomi tulistada.

Rebaseid ei tohi praegu jahtida

Pärnu jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme sõnul võib rebaseid praegu rohkem kohata kui varem, sest seaduse järgi ei tohi jahimehed aprillist augustini neid küttida. Rebastel on kutsikate kasvatamise periood ja püssitoru võib alles siis nende poole pöörata, kui pojad suuremaks kasvavad.

Nõmm kutsus inimesi üles loomapidamise eeskirju järgima ja lisas, et tihti langevad rebase saagiks hooletult õue jäetud kanad ning kassid.

Augusti alguseni ei ole enam kaua aega. Arvatavasti lükkab mõni jahimees rebase tarvis kuuli rauda ja suudab sellega viimaste allesjäänud kanade elu säästa.

Olukord on paradoksaalne ja pulstunud karvaga rebane naudib seda täiel rinnal. Vähemalt augusti alguseni hoiab reinuvader kanadel ja teistel väikestel loomadel ning nende omanikel silma peal.