Paikuse politseikooli saatus selgub augusti keskel

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enesekaitsetund politseikoolis. Juhendab vanemkomissar Raimo Kiveste.
Enesekaitsetund politseikoolis. Juhendab vanemkomissar Raimo Kiveste. Foto: Urmas Luik

Augusti keskel selgub, kas regionaalpoliitika on poliitikute jaoks üksnes valimiseelne loosung või kaob Paikuse politseikool Pärnumaalt samamoodi nagu kümmekond aastat tagasi jalaväepataljon.

1990. aastal asutatud Paikuse politseikool, mis nüüdseks on organisatsiooniliselt taandatud Harjumaal Murastes asuva sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliks, on Eesti vanim politseinikke koolitav õppeasutus. Kaks aastat hiljem hakati Tallinnas Kase tänaval endisest Nõukogude armee sõjakoolist sisekaitseakadeemiat üles ehitama, 1993. aastast alustati Väike-Maarjas päästjate ja 1995. aastast Murastes piirivalvurite õpetamist.

Muraste või Paikuse?

Nüüd soovib võimuliit sisekaitseakadeemia paremaks majandamiseks Kase tänava kompleksi 17,27 miljonit eurot investeerida ja kas Paikuse või Muraste üksuse kaotada. Väike-Maarjas asuvat päästekooli sulgemisoht ei ähvarda, sisekaitseakadeemia jääks tegutsema kolmes kohas.

Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sõnul on väga keeruline pidada vähem kui tuhande õppuriga akadeemiat neljas kohas. Tema jutu järgi on Muraste ja Paikuse õppebaas omavahel võrreldavad, ühes koolitatakse piirivalvureid, teises politseinikke.

Akadeemia tahaks Tallinnas asuva kompleksi korda teha, ehitada välja spordihoone, lasketiiru, taktikamaja ja uued laborid. Ühiselamu renoveerimiseks pole Euroopa Liidu meede, kust 15 miljonit eurot taotletakse, abikõlblik, samuti ei saaks Tallinna või Murastesse ehitada autodroomi, mis on Paikusel olemas ja mida saaks laiendada.

“Kase tänavale mahuks tulevikus territooriumi poolest kõik, välja arvatud autodroom ja koertekoolitus. Piltlikult öeldes ongi need kas Paikuse või Muraste kasuks otsustamisel kõige enam kaalukausil,” selgitas Raik.

Raik tõdes, et otsus on raske, sellel on regionaalpoliitiline mõõde. “Ei riski öelda, kuhu otsus kaldub, eeskätt sõltub see ruumikavast, mille kallal praegu töötatakse,” ütles ta.

Pärnu maavalitsus, Paikuse vald ja Pärnumaalt valitud riigikogu liikmed on Paikuse politseikooli allesjätmiseks kõvasti vaeva näinud, jäädes Raigile meelde kogukonnana, kes erakondlikkusest sõltumata üheskoos oma huvide eest seisab. Koos vallavanem Kuno Erkmanni ja riigikogu liikme Toomas Kivimägiga politseikooli külastanud Raigile jäi koolist hea mulje. Ta teab, et selle töötajate rahulolu on akadeemia kõrgeim, tööandjate arvamus koolist hea ning kooli ja vallaelanike suhted suurepärased.

Osa õppejõude peab Tallinnast käima

Kivimägi jutu järgi oleks riigil lihtsam leida uusi funktsioone Muraste kompleksile kui Paikuse politseikoolile. Paikusel on väga head ja hinnatud töötajad, hooned on kapitaalehituslikult heas korras ja ruumi laienemiseks jätkub. Autodroom, mida Tallinna ei saa ehitada, on olemas. Kui investeerida 700 000 – 800 000 eurot, saaks sellele juurde ehitada libedaraja ja paigutada piirivalvekoerad kooli territooriumile.

Argument, et paljud õppejõud peavad Tallinnast Paikusel tööl käima, pole Kivimägi arvates kooli likvideerimiseks tõsiseltvõetav. “Järjest enam kasvab täiendusõppe osakaal. Selle tulemused on paremad, kui õppetöö ei toimu koduukse all,” kõneles Kivimägi. “Pärnu on Tallinnast sama kaugel kui Tallinn Pärnust.”

Kivimägi ütles, et Tallinnas pole küllaldaselt ühiselamukohti ja ühiselamu renoveerimiseks või uue ühiselamu ehitamiseks oleks akadeemial riigilt lisaraha vaja.

“Saan aru, et midagi on vaja koomale tõmmata, aga Paikuse kasuks on oluliselt rohkem argumente kui Muraste kasuks,” leidis Kivimägi. “Ei saa eitada ka kooli ajaloolist tausta. See oleks küll väga mage, kui keegi leiab, et Paikuse politseikooli vastu on argument, et Edgar Savisaar kooli asutas.”

Järelkasv kärbub

Erkmanni sõnade järgi asub Paikuse politseikool logistiliselt heas kohas ja on tehniliselt hästi välja arendatud. Kooli hoonete ja rajatiste all on 15 hektarit, teine 15 on vaba maad, et kool kaks korda suuremaks ehitada. Kasutamata on kooli kõrval asuv jõgi, mida võiks rakendada päästekoolituseks ja kaatritega merele sõitmiseks.

Politseikoolist kümne kilomeetri kaugusel paikneb Kikepera harjutusväljak koos lasketiiruga, kus saab taktikaõppusi korraldada. Sealsed harjutustingimused on tunduvalt avaramad kui sisetiirus või taktikamajas.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Erkmann sõnas, et kooli kaotamine halvendaks politsei reageerimisvõimekust ääremaale jõudmisel. Praegu on Tallinnas enamik politsei spetsiaalüksusi, millele Paikuse politseikool suudab tuge pakkuda.

Julgeolekupoliitiliselt nõrgendas Pärnumaad jalaväepataljoni likvideerimine Pärnust kümmekond aastat tagasi. Erkmanni jutu järgi kasvatas pataljon paljusid sõjaväelasi ja kaitseliitlasi, kuna nüüd enam kasvulava pole, on Kaitseliidul tegemist, et niisama kogenud järelkasvu leida. “Kui politseikool ka ära viia, mis siia siis alles jääb?” küsis Erkmann.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles