Päästekeskus: Weekend Festivali ajal Pärnu rahvaarv mitmekordistub, mistõttu võib ka õnnetusjuhtumite arv suureneda

Mida tähendab selline  suurüritus nagu Weekend Festival päästjate jaoks?

Selge on see, et sellise mastaabiga ürituse ajal on meie linna rahvaarv mitmekordistunud, mis tähendab seda, et õnnetusjuhtumite arv võib suureneda. Päästjate poolt vaadatuna toovad suurenenud rahvahulk ja liikluse ümberkorraldamine kaasa olukorra, kus võib olla raskendatud juurdepääs mõnele sündmuspaigale. Õnnetuste edukaks lahendamiseks on meie töö juures kõige olulisem kiire ja sujuv ligipääs.

Millised on päästjate nõuanded festivalikülastajatele ja linnaelanikele?

Festivalikülastaja peab kindlasti kinni pidama kõikidest festivali- ja telkimisalal kehtestatud reeglitest, et festival laabuks probleemideta just külastajatele endile.

Suurimad murekohad ürituse ajal on veekogud, sest telkimis- ja festivaliala on mõlemad piiratud ühest küljest veega. Liiga lõbusas meeleolus või alkoholi tarvitanuna kaob inimestel ohutunnetus ja sellises olekus vette minnes on õnnetused kerged tulema. Joobes olekus vette minna ei tohi, ka joobes sõpru ja tuttavaid tuleb takistada. Just seetõttu peabki sekkuma, sest selliseid õnnetusi saab ära hoida juba kaldal.

Kuna rahvast on rannas ja mujal ujumiskohtades sellel ajal rohkem kui tavaliselt, kiputakse ilmselt vette selleks mitte ette nähtud kohaski, kus puudub turvalisus ja valve. Tundmatus veekogus võivad varitseda aga veealused ohud, mida kaldalt näha ei ole. Näiteks Pärnu vana silla läheduses jões varitseb sinna hüppajaid raudbetoon, mida kailt ja kaldalt ei märka. Veenduge, et ujumine on ohutu.

Linnas ei tohi avalikus kohas, kaasa arvatud rannas ja jõe ääres, teha lõket. Tuld võib teha vaid selleks ette nähtud kohas, nõuetekohaselt ja järelevalvega. Kui telkimisalal on sisekorraeeskiri, peaks seal olema kirjas, mis tingimustel tohib telklas lõket teha või grilli kasutada, kui üldse.

Jälgige liikluskorraldust ja järgige seda, veevõtukohti ei tohi kinni parkida. Sireenidega operatiivsõidukile tuleb teed anda ja mitte takistada tema sõitu. Olge mõistlikud, et abiandjad jõuaksid abivajajani õigel ajal ja võimalikult lähedale. Liigelge ohutult ja arvestage teistega, olge kannatlikud. Festivali ajal soovitame liiklusvahendiks valida auto asemel linnabussi, jalgratta või jalgsi liikumise, suvisel ajal on Pärnus jalutades palju vaadata.

Hinnake olukordi kaine mõistusega: kas on mõtet ennast pressida ülerahvastatud kohta, kus pole õhku hingamiseks ja mis võib osutuda ohtlikuks.

Millised on soovitused neile, kes üürivad oma kodu festivali ajaks välja?

Soovitan kõigepealt kontrollida olemasolevaid suitsuandureid ja vajadusel need paigaldada, sest tuleohutuse eest vastutab korteriomanik. Samuti tuleks külastajatele näidata, kus on teie kodus sobiv koht suitsetamiseks ja grillimiseks, ning selgitada, et muus kohas on see keelatud.

Ärge unustage oma naabritele teada anda, et teie korteris või majas on sellel ajavahemikul võõras rahvas liikumas. Ühest küljest on naabrid sellisel juhul elukorralduse muudatustest teadlikud ja pärast ei teki teil omavahel arusaamatusi. Teisest küljest saavad naabrid teie kodul silma peal hoida ja kui midagi peaks juhtuma, jõuab info kiiremini omaniku ja päästejõududeni.

Kindlasti tuleb selgeks teha, kui palju inimesi teie territooriumil ööbib. Hoolige oma kodust, ka siin tuleb lähtuda oma maja või korteri võimalustest. Õnnetuse puhul on väga suur vahe, kas korteris ööbib kaks inimest või kümme.

Mida panna toitlustus- ja meelelahutusasutustele südamele?

Probleemiks võivad kujuneda ülerahvastatud kohvikud ja öölokaalid, kus võib tekkida ohtlikke olukordi just suure rahvamassi tõttu. Tuleb mõista oma võimekust ja lähtuda reaalsest mahutavusest ning otsustada alati ohutuse kasuks. Kindlasti tuleb hoida evakuatsioonipääsud vabad ja tagada vajadusel ligipääs operatiivsõidukitele.

Paljud asutused on palganud lisajõude – suvetöötajaid, kellel puudub ohutusalane väljaõpe. Omanikud peaksid neile selgeks tegema, millised on evakuatsiooniteed, tuletõkkeuksed, kuidas käituda ohu korral ja kuidas klientidele vajadusel esmaabi anda.

Kuidas käituda õnnetuse korral?

Enne helistamist tuleb veenduda, et oht on reaalne, õnnetuse korral tuleb helistada hädaabinumbril 112. Kogu olemasolev info tuleb edasi anda ja järgida korraldusi. On hea, kui kohe õnnetust märgates helistatakse häirekeskusele, sest see aitab abijõududel kiiremini kohale jõuda. Hoidke ka ise oma sõpradel, tuttavatel ja festivalikülastajatel silma peal ning ennetage ohtlikke olukordi. Päästjatel on kindlasti sellel ajal ka rohkem sündmusi, abi ei pruugi jõuda nii kiirelt. Õnnetuse läheduses viibivad inimesed peaksid jääma eelkõige viisakaks ja laskma päästjatel oma tööd teha, ilma ise sekkumata.

Mida öelda lapsevanematele?

Kuna üritusel saavad osaleda noored alates 16 eluaastast, tuleb vanematel kodus teha selgitustööd võimalike ohtude ennetamiseks. Tuleb selgitada liikluse ja veeohutuse põhitõdesid ja meeles peab olema, et palava ilma korral tuleb juua piisavas koguses vett ning kanda peavarju. On lihtsad asjad, mida saab ise teha, et päästjad ei peaks sekkuma ja suur õnnetus ei juhtuks.

Soovin kõigile rahumeelset festivaliaega ja kannatlikku meelt. Samuti tuletan meelde, et esmajoones vastutame enda eest ise.