Minister ei toeta investeeringuid Pärnu lennujaama

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Eeri Tammik ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius saatsid juunis majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile kirja, milles taotlesid Pärnu lennujaama renoveerimiseks lennukite hooldus-ja lammutusettevõtte vajadusi arvestavate investeeringute planeerimist või vastavaid kokkuleppeid investoriga lennujaama potentsiaali paremaks kasutamiseks Eesti riigi hüvanguks.

„Lennukite lammutamine on suure nõudluse ja väikese konkurentsiga ettevõtlusvaldkond, mida Põhjamaad täna USAst tellivad. Eestil on olemas seega võimalus laiendada Magnetic MRO näol tegevust selles valdkonnas ja pakkuda teenuseid siin piirkonnas,“ seisab kirjas.

Omavalitsuste juhid leidsid, et seoses lennukite remondi, hoolduse ja lammutamisega tegeleva Magnetic MRO võimaliku huviga laiendada tootmist Tallinnast Pärnu on tekkimas võimalus elavdada Eesti majandust ka lennundussektoris ning ühtlasi võtta kasutusele alakasutatud Pärnu lennujaam. Lennukite ehitus-, remondi-, hooldus-, lammutus- ja disainikeskuse jaoks on Pärnumaal olemas tarneahelasse sobivad metallitöötlus- ja elektroonikaettevõtted ning lennujaama kõrval linna arendatav Loode-Pärnu tööstuspark.

Vastuses Pärnumaa omavalitsusjuhtidele ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal, et ministeeriumile teadaolevalt puuduvad Magnetic MRO ASil reaalsed plaanid ettevõtte tootmiskeskuse laiendamiseks Pärnusse. „Küll aga oleks ettevõtte laienemine Pärnusse võimalik, kui jõutakse tasuva äriplaanini. Hetkel ei ole aga Magnetic MRO AS äriplaanilist lahendust koos keskkonna ja logistiliste aspektide analüüsiga koostanud,“ kirjutas minister.

Samuti ütles minister, et Eesti riigi suurust arvesse võttes jääb rahvusvaheliste lennuühenduste arendamise prioriteediks Tallinna Lennart Meri lennujaam ning vähemalt lähiaastatel jääb Pärnu lennujaam teenindama vaid regionaalseid lennuühendusi.

„2014. aastal andis Euroopa Komisjon välja suunised lennujaamadele antava riigitoetuse osas. Vastavalt sellele dokumendile on riigil õigus finantseerida soovi korral Pärnu lennujaama tegevuskulusid kuni aastani 2024; alates aastast 2025 peab Pärnu lennujaam olema 100 protsenti isemajandav ja ei tohi riigilt, sealhulgas omavalitsustelt ja riigile kuuluvatelt äriühingutelt toetust saada,“ ütles Michal.

„Pärnu lennujaam vajab investeeringuid lennuraja ja lennujaama infrastruktuuri taastamiseks 15–18,2 miljonit eurot. Investeering muutub tasuvaks, kui Pärnu lennujaama aastane reisijate maht on vähemalt 180 000 reisijat. Alates 2025. aastast peaks reisijate arv olema vähemalt 325 000, et tagada täielikult kulude ja investeeringute isemajandamine,“ rääkis Michal.

„Euroopa Liidu transpordipoliitikast tulenevalt on perioodi 2014–2020 prioriteediks rongiliikluse, sealhulgas liikmesriikide vahelise kiire reisirongiliikluse arendamine. Seda eesmärki täidab eespool nimetatud koridorile planeeritav Rail Balticu projekt, mille üheks peatuskohaks saab olema Pärnu, olles seega potentsiaalseks kiireks ühendusvõimaluseks turistidele ning täiendav võimalus muude ettevõtlussuundade arendamiseks,“ ütles Michal kirjas.

Minister lisas, et muuhulgas ühendatakse Rail Balticu Tallinna terminal Tallinna lennujaamaga, mis tähendab, et lennureisijatel on võimalik Pärnusse saada vähem kui ühe tunniga.

Lähtuvalt eelnimetatud asjaoludest otsustas riik mitte finantseerida Pärnu lennujaama investeeringuid Euroopa ühtekuuluvusfondi toetusprogrammist perioodil 2014–2021 ning pooldab Pärnu spaade klientide liikumise logistika ülesehitamist Tallinna lennujaama ja raudtee või bussiühendustee võimalusi kasutades.