Juuli möödus rannavalvuritele rahulikult

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
G4S rannavalvurid Pärnu rannas.
G4S rannavalvurid Pärnu rannas. Foto: Mailiis Ollino

G4Si rannavalve teatel oli juulis Eest eri paigus G4Si valvatavates randades kõige enam külastajaid kuu esimesel nädalal, mis tõi Pärnu randa tippajal 10 500 suvitajat. Seda numbrit ei ole seni ületatud. 

Kuna häid rannailmu on olnud väga vähe, on olukord randades olnud pigem rahulik, vahendas G4Si pressiesindaja.

Nii nagu ilm püsis juulis pigem jahedavõitu, soojenes visalt vee temperatuurgi ja alles juuli keskpaigast võis päevasel ajal juba punase signaallipu mõneks ajaks kappi panna. Teistel nädalatel on rahvast toonud randa eri üritused.

Juulis lahendas 16s Eesti rannas suvitajate turvalisust tagav G4Si rannavalve 2234 avaliku korra rikkumist, mida on üle 1000 võrra vähem kui möödunud aastal samal perioodil G4Si valvatavates randades. 

Augusti hakul on lubatud taas suvitamiseks sobivaid rannailmu. Pärnu ranna vastutav vanem Oliver Lootsman soovitab seni tagasihoidlikuks jäänud suvele vaatamata jälgida randa tulles ilmaolusid.

„Kuigi päikest on tänavu vähe olnud, tuleb end kaitsta päikese eest ja joogivesi olgu soojade ilmadega samuti rannas kaasas. Kui rahvast on rannas palju, soovitame väikeste laste kiiremaks leidmiseks küsida rannavalvurilt randmepael, kuhu saab enda kontaktandmed kirjutada. Nii leitakse kaotsi läinud põnn kiiremini üles ja südamevalu on kõigil vähem,“ selgitas Lootsman.

Kõige enam tuli juulis lahendada avaliku korra rikkumisi pealinna randades Stroomis ja Pirital, palju juhtumeid oli samuti Tartus Emajõe linna- ja vabaujulas ning Anne kanalis. Enim muret tekitas klaastaaraga randatulek, samuti lemmikloomaga avalikus rannas viibimine. Joobes isikuid tuli korrale kutsuda 188 korral. Tallinnas on viimastel nädalatel rannalisi häirinud lohesurfarid. Vastavale murele reageeris Eesti lohesurfiliit, mis on kinnitanud, et surfirandu hakkab edaspidi kontrollima munitsipaalpolitsei.

Uppumisohust päästeti kolm inimest kahes rannas. Ühel juhul oli tegemist Haapsalu triatloni raames võistlejate ohtu sattumisega seoses suure lainega sel päeval. Teine juhtum oli Türi rannas, kui noortekeskuse suvepäevade ajal ei tulnud umbes üheksa-aastaste laste peanupud enam vee peale ja rannavalvur tõi väikese vahega kiiresti välja nii ühe poisi kui tüdruku. Õnneks pääsesid lapsed ehmatusega. 

Lapsi ja vanemaid viisid rannavalvurid kokku 39 korral, kõige rohkem Pärnus (21). Enamasti polnud neil lastel käel randmepaelu, mida rannavalve jagab ja mis teeb leidmise kiiremaks.

Esmaabi andsid rannavalvurid kokku 481 korral. Kõige enam vajati abi marrastuste (124), lõike- (67) ja torkehaavade (43) puhul. Kuigi päikselisi ilmu nappis, said tänavu juulis neli inimest päikesepiste. 

Kui enamasti said rannavalvurid tohterdamisega ise hakkama, siis seitsmel korral tuli kutsuda kiirabi. Pärnu rannas kutsuti kiirabi neljal korral ja enamasti vajasid abi lapsed. 

G4Si rannavalvurid hoolitsevad suplejate veeohutuse eest 16 ujumiskohas Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Otepääl, Elvas, Türil, Põlvas, Pärnus ja Võrus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles