Harpuun pekki või konks sõrme – tere tulemast kala püüdma!

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahe servas on vesi peegelsile, aga sogane, ning ümberringi võib kokku lugeda 15 alust, landid järel. Kajalood näitab, et triivime kalaparvel, kuni tamiil tõmbub pingule – olen püüdnud oma esimese alamõõdulise koha. Kui kalake konksust vabastatud, vaatame temaga hetke tõtt ja siis – head teed.
Lahe servas on vesi peegelsile, aga sogane, ning ümberringi võib kokku lugeda 15 alust, landid järel. Kajalood näitab, et triivime kalaparvel, kuni tamiil tõmbub pingule – olen püüdnud oma esimese alamõõdulise koha. Kui kalake konksust vabastatud, vaatame temaga hetke tõtt ja siis – head teed. Foto: Urmas Luik

Veepealne melu peaks kuuluma senisest palju loomulikumalt iga Pärnus käigu juurde, sest õngitsemise ja koha püüdmisega saab enamik inimesi hakkama. Tuleb ainult teada, kust saab paadi, paadimootori, õnge või spinningu ja landi ning õpetussõnad, mis on lubatud ja mis mitte.

Pärnu ja Sauga valla piiril jõe ääres asuvat Fishing Village’i puhkekohta arendab kolmandat aastat pereettevõte Tõnis ja Pojad OÜ. See on kalaturismikeskusena Pärnu kandis esimene pääsuke, kuhu inimene saab tulla, kaks kätt taskus ja kalastamise mõte peas. Kaluriküla kujutab endast puhkeala, paadilaenutusega paadisilda ja kaid, mille ääres korraga võib peatuda 35–40 veesõidukit.

Kui tullakse pere või sõpruskonnaga, kes enne veega kokku pole puutunud, soovitakse tavaliselt minna paaritunnisele lõbusõidule. “Küsin siis: “Kas kalale ka tahaksite minna?” Tavaliselt vastavad kõik: “Jaa.” Kui uurin, kas nad on üldse kunagi kala püüdmas käinud, ütlevad nad, et see oli aastaid tagasi,” räägib väikesadama pidaja Jakob Kose.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles