Perseiidid pakuvad täna-homme vaatemängu

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Langeval tähel pole tähtedega mingit seost. Tegelikult tekitab taevasse ilmuva juti meeletul kiirusel (perseiididel keskmiselt 59 km/s) Maa atmosfääri sisenenud kruusatera mõõtu osakene, mis siinsed gaasid hõõguma kuumutab.
Langeval tähel pole tähtedega mingit seost. Tegelikult tekitab taevasse ilmuva juti meeletul kiirusel (perseiididel keskmiselt 59 km/s) Maa atmosfääri sisenenud kruusatera mõõtu osakene, mis siinsed gaasid hõõguma kuumutab. Foto: Reuters

Augusti keskpaik hakkab kätte jõudma ning pilgud tasub jälle selge taeva poole tõsta, kuna sinna heledaid jutte kündvad meteoorid on tagasi. Õigemini oleme meie neile taas kord läbi külma kosmose külla sõitnud.

Iga aasta 12. augustil tipnevat perseiidide nimelist meteoorivoolu ehk tähesadu võib jälgida kuni kaks nädalat enne ja pärast selle kõrghetke. Kõige parem vaatlusaeg on siiski 11.–14. augusti vahele jäävad ööd, kui meie planeet triivib läbi kuni tuhande aasta vanuse kosmilise tolmupilve tihedamatest osadest.

Nagu enamiku teistegi meteoorivoolude puhul, on ka perseiidide puhul tegemist päikesesüsteemi sisenenud komeedi küljest lahtipudenud tolmurajaga, mis Maa teele ette jäädes tähesajuna tuntud nähtuse esile kutsub. Perseiidide pilv kuulub komeedile nimega Swift-Tuttle, mis iga 133 aasta tagant Päikesele läheneb ning seeläbi osakese oma massist hajuvasse vööndisse kaotab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles