De Facto avas Pärnut uudsest küljest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlanna Helena Krinali ja palestiinlase Sinan Mansouri lavastus käsitles ohvri ja süüdlase suhet naise ja mehe vahel.
Eestlanna Helena Krinali ja palestiinlase Sinan Mansouri lavastus käsitles ohvri ja süüdlase suhet naise ja mehe vahel. Foto: Evelin Belõi / De Facto

Teist korda Pärnus toimunud uue teatri festival De Facto viis seekord vaataja omalaadsele rännakule Pärnu linnaruumi, sest tänavune festival oli ammutanud ainest teemast „Urban/džungel/urban“.

Sellest tulenevalt juhtus aga, et mängukohad pääsesid isegi rohkem mõjule kui lavastused, sest nois ebatavalistes, kas mahajäetud või muuks otstarbeks kui etendamiseks mõeldud paigus oli niivõrd tugevasti laetud atmosfäär, et neis endas oli juba lugu olemas.

Inimesele, kes otsis festivalilt midagi enneolematut, olgu öeldud, et uus teater ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi uue tegemist ega näitamist (seda enam, et tänapäeva teatris on see peaaegu et võimatu, kuna kõik näikse olevat juba ära tehtud). „Uus teater“ on pigem mõiste, mille kaudu vastanduda traditsioonilisele sõnateatrile, andes mõista, et sõna on vaid üks väljendusvahenditest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles