/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
/nginx/o/2013/09/24/2400376t1h1762.jpg)
Keskkonnaagentuur kuulutas välja projekteerimise riigihanke Sindi paisu avamiseks vee-elustiku ränneteks, mis näeb lahendusena ette betoonpaisu lammutamise ja loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Projekt peab valmima aasta jooksul.
Kevadel riigi omandatud Sindi paisu tuleviku suhtes on otsus tehtud ja betoonpais lammutatakse. Vee-elustiku rännete ja inimeste ohutuse tagamiseks valiti kahest lahendusvariandist tõhusam ja odavam, teaetas keskkonnaagentuuri pressiesindaja.
„Kaalusime väga põhjalikult kõiki sotsiaalseid, majanduslikke ja looduskeskkonna aspekte, mille põhjal on selgelt parim ehk efektiivsemalt toimiv, ohutum, pea hooldusvaba, rekreatiivselt hinnatav ja tunduvalt odavam rajada looduslähedane kärestik jõesängis,“ selgitas otsuse tagamaid Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti juhtrühma liige, keskkonnaagentuuri nõunik Madis Helm.
Helm lisas, et tõenäoliselt alaneb veetase paisjärves mõnevõrra, kuid selle täpne ulatus selgub projekteerimise ja uuringute käigus. „On tõenäoline, et uus paisutuskõrgus saab olema ligilähedane Wöhrmanni rajatud ajaloolise esimese paisuga,” sõnas Helm.
Keskonnaagentuuri hanketingimustes seisab nõue säilitada Sindi pika ajalooga väliujula või taasrajada see vastavalt uuele veetasemele. Vee alt paljanduvad kaldaalad heakorrastatakse ja neist kujundatakse puhkealad. Samuti on tõenäoline, et Sindi saab linnasüdamest otsetee tulevase Wöhrmanni kärestiku äärde jalutamiseks või seal kalastamiseks. Erinevalt paisudest tohib kärestikel kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaik. Samuti soovitakse kujundada kärestik selliselt, et seal saaks sobiva veetasemega harrastada vaatemängulist spordiala süstaslaalomit. Tulevane kärestik peab olema ületatav paadimatkajailegi.
„See on väga hea otsus ja lahendus, mille tulemusena võib loota kogu Pärnu jõestiku, ent ka Pärnu lahe kalavaru, esmajoones lõhe, vimma, merisiia, meritindi, jõesilmu asurkondade jõudsat kasvamist tulevikus. Kõigil saab püüda olema rohkem!” kommenteeris valitud lahendust ihtüoloog Meelis Tambets.
Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel asuv Sindi pais tõkestab (pool)siirdekalade ränded ligi 90 protsendil kude- ja kasvualadest, olles seetõttu suurim probleem Pärnu jõestiku ja lahe kalavarule. Paisu veekeeristes on aastatega hukkunud mitu inimest.
Esimene pais rajati Sindi kalevivabriku käitamiseks 1834. aastal 2,4 meetri kõrgusena. Praegune, senistest kõrgeim (4,3 meetrit) pais pärineb aastast 1977, mil sellele ehitati ebaõnnestunud konstruktsiooniga kalatrepp.
2006. aastast on üritatud riiklikult leida lahendust, et avada Sindis rändetee. Paisu kaotamist on aastaid toetanud kodanikualgatuse korras harrastuskalastajad ja loodusesõbrad, kes 2012. aastal esitasid riigikogule ligi 2100 allkirjaga vastavasisulise pöördumise.
Sindi paisu probleemi lahendamine on osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühekuuluvusfondist keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.