Metsad põlevad, sead surevad, mistõttu ongi paras aeg arutleda selle üle, kellest saab järgmisel aastal Toomas Hendrik Ilvese järel Eesti Vabariigi president. Iroonia irooniaks ja selle teema praeguse tõsiseltvõetavuse üle võib igaüks ise otsustada, kuid kaudsel moel illustreerib väike värelus presidendivalimiste teema ümber Eesti poliitikas toimuvat, suhtumist erakondadesse ja nende väljapaistvatesse isikutesse. Pealegi on presidendi institutsioon, olgugi et täidab peamiselt esindusfunktsiooni, usaldusväärne ja väga hea mainega ning ükski skandaal ja skandaalike pole selle väärikust kaotanud. Pealegi saab taasiseseisvunud Eesti 2016. aastal riigipeaks juba neljanda isiku, kel tuleb päris värvika ja meeldejääva kolmiku järel sama värvikas ning meeldejääv olla.