Tagasi
foto: Urmas Luik
Viiendat aastat tühjana seisev Pärnu kolmekorruseline kivist haiglahoone Sillutise tänaval saab tänavu 18. novembril sajandivanuseks ja selle juurdeehitusel, kus pärast sõda asus sünnitusosakond, täitus 17. septembril 70 aastat.
Pärnu haigla ehitati 1908. aastal mahapõlenud haiglahoone asemele ja selle projekteerimine tehti ülesandeks Pärnu tollasele noorele linnaarhitektile Alfred Jungile. Maja valmis 1910. aastal, haiglakompleks kõrvalhoonetega (kabel-surnukuur, majandushoone) 1912. aastaks.
Pärnu meditsiiniajalugu uurinud ja raamatu “Meditsiinist Pärnus läbi sajandite” kirjutanud Olaf Remmel aga väidab Pärnu haigla kunagise meditsiiniõe Gretchen Marani kirjalikele mälestustele tuginedes, et haiglahoone võis linnaarhitekt Jungi asemel projekteerida hoopis kuulus Soome arhitekt Armas Eliel Lindgren, kes varem oli loonud Vanemuise (1906) ja Estonia teatri (1908) projekti.
“On alust arvata, et linnaarhitekti vastutavale kohale alles määratud Alfred Jung palus (---) arhitektil visandada oma nägemuse ka Pärnu haiglast,” kirjutas Remmel oma raamatus, lisades siiski, et kinnitust sellele pole tal õnnestunud leida.
“Samal ajal pole Pärnu haigla projektjoonistel mingitki märget, et maja oleks Jungi projekteeritud,” tähendas Remmel.
Juurdeehitus jäi pooleli
Teise maailmasõja eel oli Pärnu rahvaarv kasvanud 20 000 inimeseni ja linn vajas suuremat haiglat kui 1910. aastal kerkinu. 1938. aastal sai toonane linnaarhitekt Olev Siinmaa ülesande projekteerida haigla kaheetapiline juurdeehitus, mille esimene etapp valmis 1940. aastal. See on vana haigla hoovipealne tiib, mis linnas on tuntud sünnitusmajana. Siinmaa plaanitud suurejooneline teine etapp jäi sõjajärgseil aastail lõpetamata. Laiendamismure lahenes nii, et 1962. aastal kohandati haiglaks Nõukogude sõjaväekasarmu, mis asus tollal kujunema hakanud Mai elurajooni südames ja sai nimeks Uus haigla. Samal ajal hakati Sillutise tänava hoonekompleksi vanaks haiglaks hüüdma.
“Kui Siinmaa juurdeehitusprojekt oleks ellu viidud, poleks Pärnus olnud tarvis Ravi tänava nõndanimetatud uut haiglahoonet ega isegi 2005. aastal valminud haiglat Ristiku tänaval,” sõnas Remmel. “Sillutise tänava haiglakompleksi laiendades oleks kokku hoitud palju raha.”
Mälestusväärne maja
Remmeli raamatus toodud andmete järgi võib öelda, et vanas majas tuli Pärnu haigla tegevuse viimasel 35 aastal (1971–2004) ilmale ligikaudu 24 000 inimest.
“Selles vanas majas on sündinud lõviosa põlistest pärnulastest,” resümeeris just sünnitusosakonnas arstina töötanud Remmel. Tema arvates väärib ainuüksi see fakt nüüd 100aastaseks saava maja ja selle 70aastase kõrvalhoone säilitamist meditsiini- või vähemalt sotsiaalhoolekandeasutusena.
“Ma olen igasuguse korterelamuks või hotelliks ehitamise vastu,” rõhutas Remmel. “Kui haigla peakorpusega on seotud 20. sajandi meditsiini areng Pärnus, võitlus leepra, tüüfuse, koolerapuhangutega, mis linna on tabanud, sõdadeaegsed katsumused, arstide linna juurdetulek ning arstiabi järjekindel nüüdisajastamine, siis üldse mitte väärtusetu pole siin sünnitanud naiste austaminegi ega tähelepanu inimeste suhtes, kes võivad seda maja oma sündimise paigana nimetada.”
Maja ootab oma saatust
Nüüd seisab vana, oma viimastel tegevusaastatel kõvasti ülekoormatud haiglahoone juba viiendat aastat tühjana.
Kui Pärnu haigla personal 2005. aastal Ristiku tänava majja kolis, hakati Pärnu vanast haiglast kõnelema kui võimalikust vanglahaiglast. Kuid juba sama aasta lõpul müüdi Sillutise 6 hoone 27,12 miljoni krooni eest OÜ Kivimäe Puhkekodule.
Räägiti hoone eraõiguslikuks hooldushaiglaks muutmisest, kuni 2008. aasta jaanuaris pakkusid majaomanikud välja kortermajaks ümberehitamise.
Haiglaks ehitatud maja elamuks muutmine on aga keeruline, kuna kõnealune hoone võeti 2006. aasta jaanuaris riikliku muinsuskaitse alla, seetõttu on selles vastunäidustatud suured ümberehitustööd. Hoone on konserveeritud ja territoorium valve all.
Muinsuskaitse seisukohast on 100aastaseks saav haiglahoone väärtuslik muu hulgas selles säilinud paljude algdetailide tõttu, nagu peauks ja mitu kõrvalust, rida aknaraamistikke ja uste-akende originaalkäepidemeid, ehitusaegne kiviparkett ja trepikäsipuu. Rääkimata hoone rikkaliku dekooriga kaunistatud välisilmest ja ruumijaotusest, mis samuti on rikkumata.
Sillutise tänava haiglaga umbes samal ajal kerkisid Pärnusse ja on tänini säilinud sellised silmapaistvad majad nagu Vanalinna põhikooli hoone (1902) ja selle juurde kuuluv võimla (1907), Pärnu õigeusu kirik Aia tänaval (1904), Ammende villa (1905), aga ka näiteks Pärnu raekoja juugendlik juurdeehitus (1911).
