Ministeerium: Pärnu lahe kohavaru vajab püsivaid kaitsemeetmeid

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hinnangul on kohavaru Pärnu lahes murettekitav.
Teadlaste hinnangul on kohavaru Pärnu lahes murettekitav. Foto: Urmas Luik

Täna keskkonnaministeeriumis toimuval kohtumisel arutatakse koos kalurite ja teadlastega meres elutseva koha arvukust parandavate püsivate kaitsemeetmete rakendamist. Ühtlasi tutvutakse Maailma Looduse fondi koostatud hinnanguga Eesti koha- ja ahvenavaru kohta.

Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru saavutanud 1990. aastate saakide languse eelset taset, ehkki pea igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud. Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlaste regulaarsete katsepüükide ja kalurite saakide analüüside tulemused näitavad, et kohasaagid koosnevad pea ühevanustest ehk sama põlvkonna kaladest, kellest suurem osa on alles noorukesed ja äsja napilt püügimõõtu jõudnud, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

„Kohasaakide püsimiseks kaugemas tulevikus annaks kindluse aga see, kui osa kalu jõuaks väärikamasse ikka ja saagid koosneksid vähemalt kahe-kolme põlvkonna isenditest,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Pärnu lahe kalastiku kaitseks on kehtestatud eri püügipiirangud, tänavu juulis rakendati muude liikide ja veekogude puhul praktikaks kujunenud kudeaegset püügikeeldu üle 11 aasta taas Pärnu lahe koha suhteski.

„Samamoodi kevadel ajutiselt kehtestatud püügipiiranguga plaanitakse meres elutseva koha kudeaegsete kaitsemeetmetega jätkata järgmiselgi aastal, kuid seekord juba pikemalt tulevikku vaadates ja piirangud kalapüügieeskirjaga kehtestades. Kuderändel ja kudevat kala on küll kõige hõlpsam püüda, kuid just selsamal põhjusel on sel ajal populatsioon tugeva püügisurve tõttu kõige haavatavam,“ selgitas Märtin. Kohavaru turgutamiseks on Pärnu lahte juba aastaid pandud koha kunstkoelmuid, see töö jätkub kindlasti.

Selget vajadust Pärnu lahe kohavaru taastavate abinõude järele näitab Maailma Looduse fondi äsja valminud hinnang Liivi lahe kohavaru kohta. Täna tutvustatava hinnangu põhjal on Liivi lahe kohapopulatsioon nii kehvas seisus, et pälvis kõige madalama hinnangu ehk punase märgi. Kui roheline märk tähistab fondi soovitust kala tarbida ja oranž pigem tarbimata jätta, siis punane ütleb selgesti, et selle kala tarbimist tuleks lausa vältida.

„Hinnangu koostamisel võeti arvesse nii koha asurkonna enda seisundit, eri püügiviiside mõju ökosüsteemile kui varu majandamise meetmeid. Kuigi paranemisruumi on kõigis kolmes, oli suurima mõjuga ikkagi kohapopulatsiooni halb hetkeseis,“ sõnas hindamisel Eesti-poolse konsultandina osalenud mereinstituudi teadlane Lauri Saks.

Fondi hinnang mõjutab otseselt Eesti kalurite väljavaateid kala turustada: ostujõulistel lääne turgudel võidakse halva hinnangu saanud kala ostmisest loobuda. Nii kaovad just need kliendid, kes meie kala eest muidu kõrgemat hinda oleksid nõus maksma.

„Arvestades, et kavandatavate püsivate piirangute eesmärk on kohavaru seisundi parandamine ja praegu saadud negatiivse hinnangu plusspoolele nügimine, peaks lahenduse leidmine olema tähtis neilegi, kes lühemas perspektiivis piirangute tõttu veidi kaotavad. Ajapikku peaksid tänu kaitsemeetmetele kohasaagid suurenema,  see võiks pakkuda rõõmu nii kutselistele kaluritele kui hobikalastajatele,“ rääkis Märtin.

Tänasel kohtumisel osalevad peale kutseliste kalurite kalateadlased, keskkonnainspektsiooni esindajad ja harrastuskalastajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles