Sõja mälestusmärkide väljanägemine sõltub kohalikust võimust ja rahva mälust

Kalev Vilgats
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ardi Truija

Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945, Euroopas alistusid Saksa väed 7. mail Reimsis ja 8. mail Berliinis (9. mail Moskva aja järgi). Teine maailmasõda oli sellega lõppenud.

Sõjad on Eestit palju räsinud ja vaenuvanker üle maa korduvalt veerenud. Viimati 70 aastat tagasi. Võõrvõimu nõndanimetatud suurest isamaasõjast on Pärnumaale jäänud üle paarikümne mälestusmärgi.

Kevadel tekkis toimetuses mõte teha ring peale sõjas langenute mälestusmärkidele, mis püstitatud nõukogude võimu ajal. Aluseks võtsime nimekirja 1983. aastal välja antud brošüürist ”Pärnu rajoon“ ja fotograaf Ants Liigus pildistas mitme kuu jooksul muude töösõitude kõrvalt maakonnas Saksa – Nõukogude Liidu sõja (Venemaal kutsutakse seda suureks isamaasõjaks, võrreldes 1812. aasta isamaasõjaga) kivist tunnistajaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles