Riigi osalusega äriettevõtetes toimuv, eriti kui mõelda viimasel ajal suurt tähelepanu pälvinud Tallinna Sadamat, Vireeni või Eesti Energiat, tõi üle pika aja avaliku arutluse alla nõukogude rolli, õigemini poliitikute osalemine sedalaadi firmade nõukogus.
Probleem pole uus, sest järjekindlalt juhtis 2004. aastast teemale tähelepanu varasem õiguskantsler Allar Jõks, kes oli seisukohal, et “parlamendiliikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tuleb käsitleda olemisena riigiametis. Põhiseadus aga keelab riigikogu liikmel olla samal ajal teises riigiametis”.