Kommentaar: Ungari & põgenikud Berliini 1989 ja 2015

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ungarlased jätsid Keleti raudteejaama Budapestis pagulastele kingi.
Ungarlased jätsid Keleti raudteejaama Budapestis pagulastele kingi. Foto: Reuters

Huvitaval kombel pole keegi tõmmanud paralleele Budapesti käitumise vahel augustis-septembris 1989 ja nüüd, 2015. aastal. Kes ajalugu mäletab, teab, et Berliini müüri kukkumisele eelnes kaks suursündmust. Kõigepealt Balti kett 23. augustil, mis näitas, et Moskva ei kontrolli enam olukorda riigis, sest kolm alamat soovib sealt lahkuda. Sellele julgustükile sekundeeris Ungari valitsus, teatades 10. septembril Ungari-Austria piiri avamisest, mis avas kohe 14 000 idasakslasele tee Lääne-Saksamaale.

Lääne-Saksamaa viimane kantsler Helmuth Kohl ütles mõni kuu hiljem, et “Ungari võttis välja esimese kivi Berliini müürist”. Kes on Berliinis Bundestagi hoonet takseerinud, teab, et selle ühe nurga sisse on müüritud kivi, mille tekst seda madjarite panust Saksamaa ajalukku tunnistab.

Pärast Balti ketti hakkas esimene mittekommmunist moodustama Poola valitsust, ent see astus ametisse (13.09.1989) ikkagi alles pärast seda, kui Ungari reformkommunistide valitsus oli maha võtnud raudse eesriide sümboli – okastraadi Ida-Lääne piiril, mis tol ajal tähendas tuhandete idasakslaste pääsu rahvuskaaslaste juurde. Nende tee sinna algas augustis, kui tuhanded viisaga nn ossid saabusid Poola, Tšehhoslovakkiasse ja Ungarisse, sisenesid sealsetesse Lääne-Saksamaa saatkondadesse ja konsulaatidesse ning jäid sinna ootama luba sõiduks Austriasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles