Killerkoti kampaania avamisel tutvustatud TSN Emori uuringust eestimaalaste kilekottide tarbimise kohta selgub, et enamik Eesti elanikke peab kilekotte keskkonnale kahjulikuks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivi puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus.
Eesti elanikest peab kilekotte keskkonnale kahjulikuks üheksa inimest kümnest.
Kilekottide negatiivset mõju keskkonnale tajuvad teravamalt naised. Kui naiste seas moodustasid ülekaalukama segmendi need, kes pidasid kilekotte väga keskkonnaohtlikuks (46%), siis meeste hulgas oli ülekaalukam kilekotte pigem keskkonnaohtlikuks hindav rühm (54%). Kuigi naised on meestest usinamad kilekottide taaskasutajad, väljendasid nad ka tugevamalt soovi kilekottide tarbimist tulevikus piirata.
Kilekottide tarbimist kavatseb vähendada 43% küsitletutest, nendest 9% oluliselt ja 34% kaalub tarbimist vähendada mõnevõrra. 39% inimestest, kes peavad kilekotte keskkonnale ohtlikuks, ei plaani lähiajal kilekottide tarbimist piirata.
Killerkoti projekti peamised eesmärgid on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis, leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid ning julgustada kaupmehi muutma kilekotid tasuliseks. Maailma kogemus on näidanud, et selline meetod vähendab oluliselt mugavustarbimist.
Kampaania eestvedaja Anneli Ohvrili sõnutsi taotleb kampaania eelkõige muutust meie kõigi käitumises. «Kui 2009. aastal tehtud küsitluses väitis vaid 16% vastanutest, et nad ei kasuta kilekotte, vastas nüüd nii kolmandik. Ometi paistab välja vastuolu meie teadmiste ja tegeliku tarbimise vahel. Riidekoti kaasavõtmine võiks olla sama loomulik kui hommikune hambapesu või rahakoti ja mobiiltelefoni kaasa võtmine – harjumus, millega saame teha palju head,» sõnas Ohvril.
Uuringus osalenud nimetasid kilekottide kasutamise põhjuseks kõige sagedamini mugavust ja harjumuspärast käitumist (27%), alternatiivide puudumist tõi esile 24% vastajatest. 5% arvab, et nende kasutatav kile ei satu loodusesse ja 2% küsitletutest jätkab keskkonnaohtlikkusele vaatamata kilekottide kasutamist nende soodsa hinnataseme pärast.
«Emori uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tegelikult on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks, kui see on. Eriti kahjulikud on väikesed õhukesed kilekotid, sest nende taaskasutus on väike ja ümbertöötlemine ebaefektiivne,» avaldas Ohvril muret.
Ohvril kutsub kahjulike tapjakottide asemel inimesi üles kasutama riidest kotte ning puu- ja köögivilja jaoks väikseid võrkkotte. Oktoobri lõpuni kestev kampaania tutvustab võimalusi, kuidas kilekottide kasutamist piirata. Selleks korraldatakse tegevusi viies linnas. Äsja algas ka üle-eestiline lasteaialastele ja kooliõpilastele mõeldud keskkonnasõbraliku koti valmistamise konkurss.
Uuring on täismahus kättesaadav projekti kodulehel www.killerkott.org, kust leiab pika loetelu riikidest, kus kilekotid on juba keelustatud või on nende kasutamine piiratud. Mõnes riigis võib kilekottide müümine lõppeda lausa vanglakaristusega.
Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.