Politseinikul käsivars ümber kõri lukku ja õhk kinni, käeraudadega korralik obadus vastu näppe – sellise “vägiteoga” said hakkama vennad Vitali ja Aleksandr.
Politseinike ründamise hind: aasta tingimisi
11. september 2015, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raevukas rünnak politseinike ja sellega kogu ühiskonna vastu leidis aset 23. veebruaril kella poole kolme paiku öösel – ajal, mil enamik inimesi iseseisvuspäeva ja vaba päeva ootuses juba õnnist und magas.
Ent mitte Vitali ja Aleksandr, kes sel hilisel tunnil hoopis Tallinna maanteel viibisid. Seal, number 82 maja ees ristuski vendade tee Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse välijuhi ja patrullpolitseinikuga.
Tekkis huvide ja arusaamiste vastasseis. Kähmluseks eskaleerus see hetkel, mil üks politseinikest hakkas vendadest noorema, toona 25aastase Aleksandri randme ümber käeraudu panema.
Selline kodanikevabaduste piiramine polnud Aleksandrile sugugi meeltmööda. Oma meelepaha väljendas ta jõulise rapsimisega, virutades temaga tegelnud politseinikule käeraudadega vastu vasaku käe pöialt, tekitades politseiniku pöidlale marrastuse ja põhjustas valu.
Tegid haiget
Nähes väikevenda võimuesindajatega heitlemas, ei suutnud neli aastat vanem Vitali kõrvaltvaatajaks jääda. Segadust ära kasutades kargas ta politseinikule selja tagant turja, sirutas käsivarre ümber vormirõivas mehe kõri ja pigistas, kuidas jõudis. Valu tegemisega vennaste vastuhakk piirdus. Ei olnud neist tõsiseltvõetavat vastast hästitreenitud korrakaitsjatele, kes panid oma jõu ja tahte maksma: pakkisid noored mehed autosse ja toimetasid kongi. Seal said nad kaks järgmist päeva oma tegude üle järele mõelda.
Pärast seda algas uurimisprotsess, mis jõudis kulminatsioonini eile kohtusaalis.
Küünarnukid põlvedele toetumas, sõrmed ristatud, pilk maha suunatud, ootasid Vitali ja Aleksandr vaikides ning hoopiski mitte sõjakalt kohtuniku saabumist. Eks nad juba teadsid, millist otsust oodata. Selles olid prokurör ja meeste kaitsja kokkuleppele jõudnud.
Rõngas jala ümber
Sündmuste käiku ei toonud üllatusi ka kohtunik Rubo Kikerpill, kes kinnitas ringkonnaprokurör Gardi Andersoni suu läbi taotletud karistused. Vitalile aasta vangistust üheaastase katseajaga.
Täpselt sama jaoga mõõdeti Aleksandrilegi. Et tema pani süüteo toime, olles kolmeaastasel katseajal, mis talle 2013. aastal joobes juhtimise eest määrati, jäi tema liitkaristuseks üks aasta, 11 kuud ja 27 päeva – kaheaastase katseajaga, koos keeluga tarvitada alkoholi ja kohustusega kanda kaks kuud elektroonilist jälgimisseadet. Mõlemad vennad peavad maksma riigi tuludesse 585 eurot sundraha.
“Jah” ja “da” ühmasid vennad Kikerpilli küsimuse peale, kas kohtuotsus on neile arusaadav, ja võisidki kohtusaalist välja jalutada.