N, 18.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Kommentaar: Junckeri põgenike ajaloost ja Eesti põllumeestest

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põllumehed nõudsid Toompeal võrdseid õigusi ülejäänud Euroopa põllumeestega.
Eesti põllumehed nõudsid Toompeal võrdseid õigusi ülejäänud Euroopa põllumeestega. Foto: Liis Treimann / Postimees

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 9. septembril tehtud esimene (töö)aasta ülevaade europarlamendile oli mõistagi pühendatud kõige teravamatele kriisidele ja andis ühtlasi hea ülevaate sellest, kuidas Euroopa pealinnas lähenetakse teatud ajaloosündmustele. Esmalt siiski meenutaks, et Juncker oli 1995–2013 Luksemburgi peaminister, kes eurogrupi esimehena esindas peale euroriikide väikeriike G20s ja kes praegusele ametikohale valiti omade ridadest kahe vastuhäälega (Briti David Cameron ja Ungari Viktor Orbán). Viimasena nimetatud fakt sai toodud tõdemiseks, et Euroopas jätkub normaalne poolt- ja vastuhäältega otsustamine ja et Brüsselis tehtud otsused leiavad vaidlustamist kodutanumal.

Suures ühenduses on nutikas silma paista, ent segastel aegadel pole tark tormata. Nii sündis selgi korral, kui 8. septembril teatati, et Eesti on ette kõigega nõus. Ülejäänutel pole tänini selgust ja isegi Berliini hoiakud muutuvad, mistap on targem säilitada rahu, jälgida teiste toimetamist ja kasutada aega oma positsioonide parandamiseks. Seda eeskätt oma tegeliku olukorra teadvustamiseks Brüsselis. Igal juhul tekib Junckeri ettekandest Euroopa põgenike ajaloo kohta lugedes tunne, et meie esindajad Brüsselis pole selle osa kokkukirjutamisel kaasa rääkinud.

Juncker loetles järgmisi usu- ja poliitpõgenikke (sõja, diktatuuri ja rõhumise eest): 1) Prantsuse 17. sajandi hugenotid; 2) aastatel 1930–1940 Saksamaalt pagenud juudid, mustlased jt; 3) Hispaania kodusõja vabariiklased; 4) Ungari revolutsionäärid pärast 1956. aasta ülestõusu mahasurumist Nõukogude tankidega; 5) Tšehhi ja Slovaki kodanikud pärast 1968. aasta Praha kevade mahasurumist; 6) Jugoslaavia sõdade põgenikud; 7) Šotimaalt ja Põhja-Iirimaalt USAsse pagenud; 8) 20 miljonit poolakat, kes on kodumaalt lahkunud “piiride korduvate muutmiste, sunnitud väljasaatmiste ja ümberasustamiste tõttu”, 9) teise maailmasõja järgsed 60 miljonit põgenikku Euroopas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles