Festival näitas Pärnu orelite ainulaadsust

, muusikateadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnust pärit Ines Maidre elab talviti Norras ja töötab Bergeni Griegi akadeemias õppejõuna. Suved veedab ta Pärnus ja veab kunstilise juhina orelifestivali. Tema esimene tutvus oreliga sai alguse just siit. “Olin väike tüdruk, kui möödusime ükskord vanaemaga Eliisabeti kirikust. Uks oli lahti ja kostsid orelihelid. Sellest jäi hinge eriline ülendus ja igatsus,” mäletab Maidre hetke, mil orelimuusika ta ära võlus. Festivalil pakkus Maidre elamust saksofonikvartetiga SaxEst (vasakult Sulev Sommer, Lauri Sepp, Rene Laur ja Ivo Lille).
Pärnust pärit Ines Maidre elab talviti Norras ja töötab Bergeni Griegi akadeemias õppejõuna. Suved veedab ta Pärnus ja veab kunstilise juhina orelifestivali. Tema esimene tutvus oreliga sai alguse just siit. “Olin väike tüdruk, kui möödusime ükskord vanaemaga Eliisabeti kirikust. Uks oli lahti ja kostsid orelihelid. Sellest jäi hinge eriline ülendus ja igatsus,” mäletab Maidre hetke, mil orelimuusika ta ära võlus. Festivalil pakkus Maidre elamust saksofonikvartetiga SaxEst (vasakult Sulev Sommer, Lauri Sepp, Rene Laur ja Ivo Lille). Foto: Erakogu

Meie paarisaja festivali seas on Pärnu orelifestival ainulaadne, sest on kestuselt pikim: kontserte jagus reedeõhtuteks juunist augustini. Repertuaar oli äärmiselt mitmekülgne, ulatudes varabarokist tänapäeva, rõhuga Eesti organistidel.

Raskuspunkti kandsid Pärnu Eliisabeti kiriku kaks orelit: väga pehmekõlaline ja mängutundlik Kolbe & Durejs (Riia firma) pill aastast 1928, millele sekundeerib Kriisa Oreliehituses 2010. aastal valminud barokselt puhtasäraline ja moodsate mälukombinatsioonidega orel.

Eestis leidub vähe kirikuid, kus ühes ruumis on kasutada kaks suurt kontsertorelit. Mõlema oreli kõla- ja värvivõimalused täiendavad teineteist, kirikuakustikas on tekkiv heliline värvispekter ainulaadne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles