Kuuskümmend päeva, mis tegid Euroopa Liidu teiseks

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike migrant ootab bussi Brüsseli kesklinnas, et sõita metropoli äärelinna pagulaskeskusse.
Väike migrant ootab bussi Brüsseli kesklinnas, et sõita metropoli äärelinna pagulaskeskusse. Foto: Reuters

Niisugust segadust, kus mujalt kontinendile sisenenud võõrkeelsele massile poleks nagu siinseid riigipiire olemaski, elas Vana Maailm viimati üle teise maailmasõja päevil.

Toona mindi kõikjalt Berliini vallutama, nüüd aga on vägevust täis Berliin nagu majakas, mis kutsub kõiki soovijaid elama ja töötama “Saksamaale”. Just see sõna on huulil sadadel tuhandetel põgenikel, kes juba neljandat nädalat pühivad teelt kõik takistused, jõudmaks “tõotatud maale”.

Muul ja suuremas osas ehmunud Euroopal on üle jäänud vaid toimuvat aktsepteerida. Jagub neidki, kes toimuvat tervitavad ja migrante Saksamaa pinnal avasüli vastu võtavad. Teadu kuulus viimaste hulka kantsler Angela Merkel. Nüüd on teada seegi, et Saksamaa on järsult oma tuhinat taltsutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles