Sügise saabumine toob Paikuse kooli lõpuklasside õpilastele kaasa traditsioonilise õppekäigu Audru vallas asuvasse Vene tallu.
Paikuse kool käis Vene talus sarafanipäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui bussitäis noori taluõele astus, olid neid tervitamas lahked perenaised Ljubov ja Veronika, kes vene kombe kohaselt soola-leiba pakkusid. Tervitustseremoonia käigus õpetati tüdrukutele selgeks eriti graatsiline vastukummardus, noormehed said hakkama lihtsama variandiga.
Iga-aastasi õppekäike ühendab huvitav ja arendav ringkäik talus: tutvumine rikkaliku samovarikollektsiooni ja hohloma-stiilis esemetega, aga ka vene rahvakultuuri trditsioonide ja märgiliste nähtustega. Õppeaastate lõikes vaheldub läbiv teema, eelmisel aastal keskendusime samovarile, sel aastal oli märksõnaks sarafan – pikk Vene pihikseelik.
Ljubov Petroval on rikkalik vene rahvariiete kollektsioon, millest Paikuse neiud endale meelepärased kehakatted välja valisid. Seni, kuni perenaine majas tüdrukutele õpetussõnu jagas ja nendega väikese tantsu- ja liikumiskursuse tegi, juhendas noorperenaine õuel slaavipäraseid osavusmänge. Peagi võis moedemonstratsioon alata ja silmailust juba puudu ei tulnud.
Vene külalislahkus tähendab külluslikku toidulauda, õpilased said maitsta äsja Vene ahjus valminud „mundris“ kartuleid soola, või ja marineeritud köögiviljadega. Samuti ei puudunud ehtne samovaritee magusate suupistetega.
Õppekäik Vene tallu laiendas silmaringi, pakkus maitseelamusi ja oli tore vahepala klassiruumis toimuvatele vene keele tundidele. Ilmataat soosis ettevõtmist, sai nautida tõeliselt kaunist sügisilma.