September – õppereisikuu

, Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduskeskus AHHAA.
Teaduskeskus AHHAA. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumil on välja kujunenud hea tava viia õppurid end harima koolimajast välja. Peale igal õppeperioodil Pärnu linnaruumis aset leidvate õpitundide toimuvad õppereisid teadmiste omandamiseks ja silmaringi avardamiseks Eestimaa teistes linnades ja kaunites paikades.

Selle õppeaasta alguses oli kaks õppereisi: 10. klassid käisid 9. septembril Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis ja Särghaual maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuses ning 9., 11. ja 12. klassid 23. septembril Tartus teaduskeskuses Ahhaa ja Eesti spordimuuseumis või Tartu ülikooli muuseumis.

10. klasside õpilased said Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis teada, et taluomanikuks sai Jakobson 1874. aastal. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema põlluharimise näitekooliks. Teadmiseks võeti ka see, et kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud Jakobsoni projekti järgi ja on seetõttu ainulaadsed. Pärast peremehe surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond.

1948. aastal asutatud C. R. Jakobsoni talumuuseumi peahoones vaadati Jakobsoni elu ja tegevust tutvustavat väljapanekut. Imetleti ka uusehitusena Jakobsoni projekti järgi valminud rehte-kuivatit. Silmarõõmu pakkusid Eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, Eesti hobune, kuked-kanad ja kalkunid.

2014. aastal valminud Tallinna tehnikaülikooli Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuses tõsteti meie kooli õpilaste teadlikkust looduse kui terviksüsteemi toimimisest. Esindatud olid keskkonnateaduste eri valdkonnad: geoloogia, geograafia, hüdroloogia, energia- ja aineringlus, kliima, astronoomia, ökoloogia. Süvendatult pakuti teavet ja õpet geoloogia ja paleontoloogia valdkondades: Eesti geoloogia, maapõue ressursid, evolutsioon. Ühtlasi said õpilased teavet inimkonna heaolu kriitilistes keskkonnaküsimustes, nagu energeetika, kliimamuutused, joogivee varud, looduskatastroofid. Õppe käigus demonstreeriti ja kasutati mitmekesiseid metoodikaid ja tehnoloogiaid looduse kirjeldamiseks ja uurimiseks.

Kohalolijad said ülevaate Särghaua värvikirevast ajaloost, alates Rootsi ajast kuni tänapäevani. Teadmiseks võeti, et Särghaua ajaloolise talukompleksi taastamine ja ümberkujundamine välibaasiks sai alguse 1973. aastal ja välibaasi peamine funktsioon on geoloogiliste teaduskollektsioonide, eriti puursüdamike ja kivimiproovide hoiustamine ning võimaluste loomine nende esmaseks uurimiseks.

Õpilased said Tartus Ahhaa keskuses katsetada eksponaate 3000 ruutmeetril, vaadata ajutist näitust, külastada teadusteatri etendust, võtta osa töötubadest ja nautida planetaariumietendusi.

Suures tehnoloogiasaalis said julgemad külastajad sõita jalgrattaga saali kohal köiel, tirida end lae alla ja tunnetada vabalangemist, teha endast fotojäädvustuse lõhkeva õhupalliga, proovida kaaluta olekut, jäädvustada oma varju seinale ja teha palju muud põnevat.

Elusaalis võis imetleda maailma ainukest kohta, kus siseruumides saab vaadata 50 000 metsakuklase igapäevaseid toimetusi. 6000-liitrises akvaariumis võis jälgida Punase mere kalade, korallide ja teiste mereelanike tegemisi ning hea õnne korral näha, kuidas tibulas koorus järgmine tibu. Proovile sai panna oma (t)aju viltuste seinte ja põrandaga Shanghai majas.

Veemaailmas said huvilised tekitada tornaadosid, tulistada veekahurist ja ehitada toimivat veevärgisüsteemi.

Ajutiste näituste saalis avanes uks spioonimaailma telgitagustesse. Näitusel "Ahhaa, ülisalajane!" sai proovida just neid võtteid, mida päris salaagendid oma töös kasutavad.

Peale kolme näitusesaali oli kõigil ainulaadne võimalus uudistada Tartu ülikooli arstiteaduskonna üliharuldasi meditsiinikollektsioone, mille vanim eksponaat pärineb aastast 1803.

Keskuse katusel asuvas pilkupüüdvas hõbedases keras asub kogu maailmas ainulaadne planetaarium, mille projektor on kantud Guinnessi rekordite raamatusse. Kõik said planetaariumis rännata ajas ja ruumis, näha miljoneid tähti, planeete ja galaktikaid.

Õppe-eesmärgiga olid isegi keskuse tualetid – seal sai vaadata, kui palju kulub vett kätepesu jaoks. Seigelda sai ka peegellabürindis, mõtiskleda oma elu üle viies meditatsioonikookonis, panna end proovile piloodina lennusimulaatoris ja uurida, kui palju toodab energiat maja ees asuv päikesepaneelidega tuuleturbiin.

Kui oli piisavalt ahhaatatud, jaguneti kaheks: osa sõitis spordi- ja teised Tartu ülikooli muuseumi külastama.

Eesti spordimuuseumis – see on Baltimaade suurim – said õppurid ülevaate Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kogumisest, säilitamisest, uurimisest ning vahendamisest hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Paljude huvitavate eksponaatide hulgast leiti üles näiteks Martin Kleini olümpiamedal.

Püsinäitusel "Hortus athleticus" prooviti spordiajalooliste ülevaadete kõrval jõudu ja osavust köieveo- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleti virtuaalses olümpiarännakus, pildistati end vanade jõumeeste seltsis, tutvuti vanade spordilehtedega, kuulati eri aegade muusikat.

Keldrikorrusel vaadati näitust "Vigri mäletab. 35 aastat olümpiaregatist Tallinnas" ja esimesel korrusel vehklemisnäitust "Maarjamaa musketärid. Vehklemisest Eestis läbi aegade".

Tartu ülikooli muuseumis imetlesid õpilased Vana-Liivimaa üht uhkemat ja suurejoonelisemat ehitist, Tartu kahe torniga toomkirikut, mis on Baltimade uhkeim tellisgootika näide. Nad said sõita Tartu vanima, 1928. aastal ehitatud tõstetooliga, vaatasid ainsat Eestis avalikkusele eksponeeritud keskaegset hauakambrit, nautisid toomkiriku tornidesse rajatud vaateplatvormidelt imelist vaadet Tartule, uurisid ja avastasid maailma fantaasiarikkas hullu teadlase kabinetis, tunnetasid valgustusajastu hõngu Tartu ülikooli ajaloolise raamatukogu interjööri kaudu Morgensterni saalis, avastasid ülikooli tõelised aarded muuseumi varakambris, võisid külastada Toomemäe ainsat poodi ja leida endale meelepärane kirjandusteos, ülikooli meene või hariv mänguasi ning võisid avastada teadusajalugu interaktiivse ekspositsiooni kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles