Uuring: koduomanikud kardavad tormi ajal enim katusekahju ja äikest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna laastas torm. Foto on illustratiivne.
Linna laastas torm. Foto on illustratiivne. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Eestimaalased peavad tormi ajal kõige tõenäolisemateks ohtudeks katusekahju ja äikese majja löömist, selgub Seesami kindlustusriskide uuringust.

57 protsenti uuringule vastanutest usub, et nende kodu katus võib tormi korral viga saada. "Peale selle kardab üle poole vastanutest, et äike lööb neile majja; 44 protsenti arvab, et nende kodule või autole võiks kahju tekitada kukkuv puu ja vaid üheksa protsenti kardab tormiga tekkida võivaid üleujutusi," kommenteeris Seesami turundusjuht Tiia Prööm uuringu tulemusi pressiteate vahendusel.

Pröömi sõnutsi tõdes 30 protsenti vastanutest, et on tormikahjustustega isiklikult kokku puutunud, kusjuures kõige rohkem oli tormi tagajärjel tekkinud kodukahju Lääne-Eesti elanikel.

Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni jutu järgi näitab firma kindlustusstatistika, et tormi korral saavad kõige rohkem kannatada just katused. "Suuremate tuulte ja paduvihmadega tulevad katuste õrnad kohad välja. Tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga teha kahju ka kogu katusele ja põhikonstruktsioonidele. Tormiohus ei ole ainult vanad majad: tugev tuul võib lahti rebida isegi uue katuse. Näiteks lahti rebitud plekk-katustest on iga suurema tormiga meedias juttu," selgitas Gilden.

Tormiga kaasnevate tugevate vihmahoogudega võib veekahjustusi saada kodu siseviimistluski. Tihti põhjustab veekahju näiteks katuseakende juurest sissepressinud vihm. Gildeni väitel on tugeva tuulega kaasnevad elektrikatkestused samuti tavapärased: tänapäeva elektroonikaseadmed ja kodumasinad on voolukõikumiste suhtes ülitundlikud, mistõttu mõni neist võib tormi tagajärjel töötamise lõpetada.

"Et vähendada tormidega kaasnevaid kahjusid ja tagada inimeste ohutus, peaks kindlasti korjama kokku ja tõstma siseruumidesse koduhoovis, rõdudel ja terrassidel olevad lahtised esemed. Erandlikud pole olukorrad, kus kinnitamata batuut lendab aias ringi või maandub naabri auto peal, mis tähendab rahalisi kohustusi naabri ees. Batuudid peaksid kindlasti olema ankurdatud maa külge ja praeguseks ehk juba talvekorterissegi uut hooaega ootama pandud. Sulged tuleks aknad ja uksed ja võimalusel parkida sõidukid kaugemale puudest, mis tormituultes võivad murduda," rääkis Gilden.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles