Vana mees nõuab linnalt head korterit

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artur Urb ütles, et linnaametnikud küll lubavad, aga ei anna talle sellist munitsipaalkorterit, nagu mees tahab.
Artur Urb ütles, et linnaametnikud küll lubavad, aga ei anna talle sellist munitsipaalkorterit, nagu mees tahab. Foto: Urmas Luik

Viimased 22 aastat kaasaga sundüürnikuna võõral pinnal elanud pärnakas Artur Urb (77) ootab, et Pärnu linnavalitsus annaks talle lõpuks ometi elamisväärse korteri, selmet pakkuda koerakuudiga võrreldavat paika.

Kaugsõidujuhina töötanud Urb on enda kinnitusel taotlenud linnalt munitsipaalkorterit 21 aastat ja talle ei mahu kuidagi pähe, miks teised saavad elamispinna, aga tema mitte.

“Tean, et kui Liiva 7 olid sundüürnikud, anti seal tervetele perekondadele, kus naine ja mees töötavad, korterid,” tõi Urb näite. “Mina taotlen korterit 21 aastat, aga linn sülitab selle peale!”

Koergi elab paremini

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete juhi Karin Õunapi sõnutsi näeb linn Urbi lugu veidi teise nurga alt. “Tegemist on sundüürnikuga, kellele on pakutud korterit kahel korral, aga ta ei ole neid soovinud,” ütles Õunap. “Samuti on ta järjekorras olnud 2008. aastast, mitte 21 aastat.”

Urb lisas loole vürtsi, teatades, et tõepoolest, talle on pakutud kortereid ja kahe asemel koguni viit, kuid need ei kõlbavat kuhugi.

“Mulle pakuti Pikale tänavale ühetoalist korterit,” tõi mees näite. “Muidu polnud viga, aga see oli pisike, 12 ruutmeetrit. Kuidas ma elan seal naisega? See oli nagu koerakuut! Tegelikult on isegi koeral paremad tingimused.”

Veel olevat Urbile pakutud korterit Niiduparki ja Laia tänava sotsiaalmajja. Esimene koht ei kõlvanud, sest oli remontimata, teises majas elavat aga joodikud ja kunagised vangid. “Seal käiakse mitmekesi ühel potil,” iseloomustas Urb elu Laial tänaval. “Üks naine tuli ja hakkas nutma, kui rääkis sealsest elust. Ma ei lähe ju sellisesse kohta elama!”

Urb lisas, et linn muudkui lubavat. Tema suure murega olevat kursis isegi linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Jane Mets, rääkimata hulgast muudest ametnikest.

“Ma ei tea, miks ma korterit ei saa,” nentis Urb, kes Pärnu Postimehe jutule tuli enne ajalehes ilmunud linnapea online-intervjuud. “Mul on linnapeale küsimus: “Miks ma ei saa munitsipaalkorterit?”” nõudis sundüürnik toimetuses.

Vaidlejaid on mitu

Õunap jäi enda juurde, et Urbile on pakutud siiski kahte korterit ja ülejäänud variandid on olnud pigem idee tasandil.

“Pärnus on sundüürnikena eluruumi üürimist taotlejaid arvel 81,” ütles Õunap. “Vabad on kaks ühetoalist korterit, kus lähipäevil ka remont valmis saab.”

Et aga Urb on korduvalt linna pakutavast keeldunud, on ta linna esindaja teatel nüüd järjekorras tahapoole liikunud.

Avalike suhete juhi kinnitusel pole Urb Pärnus sugugi ainus sundüürnik, kes vastu põtkib. “Selliseid inimesi, kes vaidlevad palju ja kellele tuleb asja pikalt seletada, on veel,” märkis Õunap.

Õunapi andmeil on Pärnu linnal munitsipaaleluruume 350 ja üldjuhul on need heas korras. Vajadusel remonditakse vabanenud eluruum enne järgmisele üürnikule üleandmist.

Urbi väljavaated eluaset saada on praegu selguseta. Mehe kinnitusel vahetus umbes aasta eest omanik Riia maanteel asuval majal, kus ta on aastakümneid elanud, ja uus peremees tahab sundüürnikest vabaneda. “Käib juba isegi koos politseinikega välja ajamas,” väitis Urb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles