Nüüd, kui suvi lõppenud oli, võis võimsate tammepuude lähedal kuulda tiivasahinat. Ikka tammepuu suunas ja sellest eemaldumas. Päike tõusis aina kõrgemale, aga endiselt oli kuulda saginat ja ühel hetkel haaras kõrv eriti ränga kraaksatuse.
Tellijale
Edev pasknäär poetab tõrud söögitorru
/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
7. oktoober 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei, hallvarese kraaksatus on hoopis leebem. See kraaksatus oli justkui muu seas õhku lastud märk. Kõrguv tammepuu, mil vanust nii üle 150, vaatas hea meelega, kuidas tema võrasid tõrudest tühjendati.