Pärnu pakub põgenikele kinnipidamisteenust

Üleeile õhtul toimunud Pärnu linnavolikogu ühenduste ümarlaual rääkisid linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Jane Mets ja Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi sekretär Hiie Lainela, milliseid ettevalmistusi Pärnus Euroopat tabanud põgenikekriisi tõttu tehakse.

Esmalt soovitas Kosenkranius vahet teha põgenikel ja rahvusvahelise kaitse saanud pagulastel. Ebaseaduslikult riiki sisenenud inimesi avastatakse kogu aeg, hiljuti tabas politsei näiteks 22 aastat Eestis dokumentideta redutanud kiiruseületaja. Ühtegi Euroopa Liidu kvoodikava alusel saabuvat pagulast Eestis veel pole.

Kui varasematel aastatel on Eestis esitatud 30–40 asüülitaotlust aastas ja neist on rahuldatud 10–20, siis 20. juuli seisuga soovis meilt rahvusvahelist kaitset juba 147 inimest. Suurtele põgenikehulkadele vaene väikeriik huvi ei paku, sest Saksamaal antakse põgenikele 800 ja Rootsis 600 eurot kuus. Eestis on igakuiseks toimetulekutoetuseks praegu 90 ja järgmisest aastast 130 eurot.

Kosenkraniuse sõnul üritavad Eestit ebaseaduslikult läbida põgenikud, kellest osale Rootsis ja Soomes elavad rahvuskaaslased autodega Lõuna- ja Lääne-Euroopasse vastu lähevad. Kui roolis on Eesti elanik, on see inimkaubandus ja algatatakse kriminaalasi.

Et bussitäis põgenikke meid ootamatult ei tabaks, on Eestis ette valmistatud kinnipidamiskeskused, kus kuni 48 tunni jooksul uuritakse, mida põgenikega edasi teha. Kui ebaseaduslikult riiki saabunud inimene valetab või tal pole rahvusvahelise kaitse saamiseks õigust, saadetakse ta riigist välja. Need, kes asüüli taotlevad, antakse üle sotsiaalministeeriumile, kes nad Vaosse toimetab.

Varjupaiku, kus asüülitaotlusi menetletakse, Pärnumaal pole. Pärnus on vaid igaks juhuks ette valmistatud kinnipidamiskeskus, kus politsei kuni 48 tunni jooksul illegaali saatuse otsustab ja Punane Rist tema eest hoolitseb.

Politsei pressiesindaja Kaja Graki kinnitusel pole kinnipidamiskeskuse ühes riigiasutuses asuvaid ruume seni vaja läinud, sest põgenikke on veel liiga vähe. Näiteks kolm albaanlast, kes teisipäeval kinni peeti, saadeti Tallinna.

Lainela rääkis, et Punasel Ristil on paarkümmend vabatahtlikku, kes vajadusel politseile appi lähevad. “Abistame pagulasi nagu oma inimesi, kes on raskustes,” lausus Lainela. Araabia keelt ükski Pärnu vabatahtlik ei oska, Hollandis on politsei tõlgid, kellega Skype’i kaudu ühendust võetakse.

Euroopa Liidu kvoodikava alusel Eestisse saabuva pea 550 pagulase majutamiseks on sotsiaalministeerium Pärnu linnavalitsuselt küsinud, kas linnal on vaba elamispinda. “Vastasime eitavalt, sest meil on küll 350 kasutuses olevat sotsiaaleluruumi, kuid järjekorras on üle 80 pärnaka. Pagulastele eelisseisundi tekitamine pole võimalik,” ütles Kosenkranius.

Linnapea sõnas, et Pärnul on võimalikuks pagulaste tulekuks raske valmistuda, sest riik ei ütle, kes ja millal siia võivad tulla. Metsa andmetel on Pärnu koolides vaid üks õpetaja, kes valdab ükskõik millise keele baasil eesti keelt õpetavat keelekümblusmetoodikat, Pärnumaal elavate pagulaste tugiisikute kohta tal infot polnud.

Lainela lisas, et Pärnumaa Punases Ristis on valmis pagulastega tegelema kaks vabatahtlikku tugiisikut: tema ise ja veel üks inimene. Ükski Pärnumaa usukogudus, kes oma inimesi aitavad, pole teatanud, et neil on jaksu ka pagulaste abistamiseks.

Metodisti kiriku Pärnu Agape koguduse pastori Tõnu Kuusemaa arvates peab halastus olema kooskõlas mõistliku meelega. “Me ei suuda kogu maailma aidata, peame alustama oma ukseesise puhtaks pühkimisest. Vaja on tagada, et oma hädalised ei satuks kehvemasse seisu,” rääkis ta.

Metsa jutu järgi näeb ta televiisorist põgenikena peamiselt noori mehi ega oska öelda, millises vanuses lastele peaks Pärnus kooli- ja lasteaiakohti pakkuma. Ühel Pärnu lasteaial on kogemus vaid Hiina lapsega, kes üpris kiiresti on eestikeelseid sõnu omandanud. “Teades, et pagulasi ei tule kümnete kaupa, vaid üksikuid, tegelemegi nendega ükshaaval,” kinnitas ta.