Giidi suvi möödub püstijalateatrit tehes

Annika Poldre
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läbisõitvatele turistidele jääb eelkõige meelde Rüütli tänav.
Läbisõitvatele turistidele jääb eelkõige meelde Rüütli tänav. Foto: Ants Liigus

Suvepealinna tiitel on ära antud ja suvele vaatavad nüüd tagasi kolm Pärnu giidi: Ann Eichhorst, Maie Toome ja Rita Tammela.

Turbakotike, ajaloolised fotod, laulusõnad, tammetõrud, kastanimunad, pihlakamarjad, pärnaõied – need on giidi töövahendid. Loetelu sõltub aastaajast ja maast, kust tuleb turist, kelle ette giid astub.

Neile näidistele lisanduvad sügisel helkurid, mille vastu välismaalased, eriti jaapanlased, suurt huvi tunnevad. Nad imestavad, kas tõesti on seadus, mis helkuri kandmist nõuab. Samamoodi imestavad paljud eurooplased.

Giidide sõnul on neile põnev vaheldus riietuda kostüümi ja esitleda linna kellegi ajaloolise isiku, näiteks näitleja Liina Reimani või linnapea Brackmanni kehastuses.

“See ei ole tõsiteaduslik esinemine, pigem meelelahutus. Endalgi natuke lõbusam,” selgitas Rita Tammela.

Giiditööd peetaksegi justkui harrastuseks. “Et kui sind huvitab see, mida teed, siis küllap leiad ka neid, kes sind tahavad kuulata,” tõi Maie Toome ühe näite suhtumisest nende töösse.

“Nagu stand-up-teater,” võrdles Tammela.

Huvi kodulinna vastu kasvab

Lõppenud suvi oli giididele tavapäraselt töine. Koostöös SA Pärnu Turismi, linnavalitsuse ja hotellidega olid jätkuvalt populaarsed tasuta vene-, inglis-, soome- ja eestikeelsed linnatuurid.

Teematuuridest, mis ühele tänavale või linnaosale keskenduvad, osutus populaarseimaks Supeluse tänava programm. Seda lausa telliti nagu ka keskaja ringkäiku.

Temaatilisi tuure on kodulinlased hakanud tellima oma sünnipäevakülalistele, samal eesmärgil minnakse ka muuseumisse. Oma rahva seas on huvi linna vastu kasvanud.

“Usun, kui tunned oma kodulinna ja tead, mida iga maja endast kujutab, oskad rohkem linna väärtustada,” arvas Eichhorst, kes on õpilastele ekskursioone tehes näinud laste tärkavat huvi kodupaiga vastu.

Oma rahvaga on tore selle tõttu linnas ringi käia, et kohalikud lisavad giidi jutule lugusid, teavad legende ja mälestusi. Nii ei muutu giiditöö kunagi rutiiniks.

See polegi töö, vaid lausa elustiil, mis nõuab pidevat lugemist ja õppimist, arvasid naised, kes diplomi järgi on õpetajad.

Kui suvel teatas üle-eestiline meedia, et Pärnust lahkuvad turistid kehva ilma pärast, siis giidid seda oma töös ei näinud. Vastupidi. “Kui ei saa olla rannas, tullakse hea meelega tasuta ekskursioonidele,” ütles Maie Toome, kelle rekord oli ühel ringkäigul korraga 60 soomlast.

Tulutud turistid

Ann Eichhorst tõi välja ühe murettekitava asjaolu: läbisõitvad rühmad, kes Pärnus peatuvad ja linnaga tutvuvad, toovad põhiliselt tulu vaid bussijaama WC-le. Kuigi osa neist lõunatab siin, saavad linn ja ettevõtjad sellistest turistidest vähe kasu.

“Selleks, et rühmaturistidelt natukegi raha Pärnusse jääks, võiks üle vaadata suveniiride müügikohad,” pakkus Eichhorst. Need võiksid olla seal, kus turismibussid peatuvad, näiteks teatrimaja taga, kuhu kogunetakse rühma ootama. Euroopa turismilinnades käib just sellistes kohtades aktiivne meenemüük.

Aasia turistide arv kasvab iga aastaga. Silmatorkav on jaapanlaste loodusehuvi. Meie metsad, rohelus ja vaikus on neile eksootika.

Kuidas tuua turiste Pärnusse pärast suvehooaega? Hea vastus võiks olla auhinda väärt. Kui eestlased tulevad siia teatrisse ja neile pakutakse teatripaketti koos ööbimisega, siis rootslased käivad meeleldi süvamuusikakontserdil. Soomlane tahab karaoket ja tantsuõhtut, jaapanlane igatseb loodusesse. Oktoobris tulevad nad vaatama meie kaunist sügist. Aga talve ja oma ilusat raba pole me ehk piisavalt propageerinud.

Giidid käivad linnas lahtisemate silmadega kui teised linnakodanikud. Nemad oskavad tähele panna ilusat ja koledat ning teavad hästi sedagi, mida tahab näha turist. Punasest tornist oli suvel ajaleheski juttu, et see linna vaatamisväärsus on turistidele ligipääsmatu. Nüüd on lootust, et tuleval suvel hakkab muuseum seal toimetama ja siis pääseb seda ligemalt vaatama, ehk saab sissegi.

Kui torni ümbrus oli räämas, võtsid giidid rehad-labidad kätte ja suundusid heakorda looma. Väga napilt enne neid oli torni ümbrus korda tehtud. Teine kole koht, mis ootab korrastamist, on Mohri aida ümbrus südalinnas.

“Me ei saa olla vabatahtlik koristusbrigaad, aga kui abi on vaja, siis aitame,” sõnas Toome. Näiteks kui “Teeme ära!” talgute korras vanalinnas midagi ette võetaks, oleksid giidid valmis kaasa lööma. Linna heakorda ei peaks nad oma tööd tehes ju häbenema.

Kõige tähtsamaks peavad giidid ranna puhastamist. Nende mulje põhjal muutub rand iga aastaga aina räpasemaks. Liialdamata võib öelda, et kui nii edasi läheb, siia rannasuvitajad ei tulegi.

Kes koolitab giide?

Giid on kohaliku koloriidi looja ja edastaja, temast sõltub, kas turist tuleb tagasi ja soovitab sihtkohta teistelegi. Giidi töö riigi, linna ja rahva visiitkaardina on ülitähtis.

Kuigi mõnes maakonnas ja linnas korraldavad omavalitsused giidide koolitust ja atesteerimist, puuduvad selles valdkonnas üleriigilised põhimõtted ja giidide koolitus on üle Eesti ebaühtlane.

Giidi atesteerimise aluseks peaks olema standard. Eesti giidide liidu juhatus on koostanud oma kutsestandardi. Puudub aga asutus või organisatsioon, mis giididele kutsestandardit omistaks.

Üle-eestiline kutseliste giidide ühing on justkui hobirühm, kes tunnetab, et nad pole tõsiseltvõetavad. Vaja oleks katusorganisatsiooni, mis ühendaks reisisaatjaid, muuseumi- ja loodusgiide. Kui esitada turismiarendajatele küsimus giidide osa kohta turismiarengus, siis küsimuse peale plaksutatakse, aga sinnapaika see jääbki, tõdesid Pärnu giidid.

Tasuta giidituurid

* Tasuta giidituuridel, mis toimusid 15. maist kuni 15. septembrini, käis kokku 844 inimest. Venekeelsel tuuril oli 244, soomekeelsel 281, ingliskeelsel 179 ja eestikeelsel tuuril 140 turisti.

* 1.–5. jaanuarini toimub viis tasuta venekeelset linnaekskursiooni algusega kell 13 Pärnu külastuskeskuse eest.

Andmed: Pärnu giidide ühing

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles