Sel sügisel alustas Pärnu õppenõustamiskeskuses tööd eripedagoog-logopeed, kes aitab kõnelise arengu probleemiga koolieelikuid ja lapsi, kelle puhul on mureks tajud, tähelepanu ja mälu.
Eripedagoog-logopeed aitab lapsed järjele
14. oktoober 2015, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppenõustamiskeskuse eripedagoogi-logopeedi Ruth Kaldma ütlust mööda on kõigil oma uskumused, arvamused ja teadmised lastest, nende arengust ja õppimisest, kuid õpetamisel-kasvatamisel tuleb tunda lapse arengu iseärasusi.
"Arengu tähtsamaid etappe jälgides kasvab ja areneb laps hästi, aga iga arengu- või mõne muu probleemi ilmnemisel on oluline pöörduda spetsialisti poole abi saamiseks," ütleb Kaldma.
Lapsed on erinevad ja Kaldma sõnul tuleb individuaalsete erinevustega arvestada juba koolieelses eas. "Paljud inimesed arvavad, et kuna kõik lapsed hakkavad varem või hiljem nagunii rääkima, ei ole vaja lapse kõne arengule erilist tähelepanu pöörata. Psühholoogid ja keeleteadlased nii ei arva," lausub ta.
Kaldma selgitab, et kõne arengutase on lapse üldise arengu näitaja. Juba esimesel eluaastal õpib laps passiivset kõnelemist ehk mõistab sõnu ja lauseid. Esimesi sõnu õpivad lapsed aasta-poolteiseselt ja kahe-kolmesõnalisi lauseid moodustama umbes poolteise-kahe aasta vanuselt.
"Selles vanuses hakkab laps kasutama kolme- kuni viiesõnalisi lauseid, kusjuures laps võib kasutada n-ö telegrammistiili, mis tähendab, et ta ei pruugi kasutada sõna õigeid vorme ja sõnalõppe," kirjeldab Kaldma. "Ette võib tulla ka ealist agrammatismi, mille puhul laps ei ole võimeline sõnu grammatiliselt õigesti vormistama või neist aru saama."
Kolmeaastane räägib juba selgelt ja nelja-aastane laps on võimeline ennast ladusalt väljendama. Selles vanuses peaksid spetsialisti väitel olema omandatud kõik emakeelsed kõnehäälikud, millest kõige viimasena võib tulla r-häälik. Enamik lapsi hääldab kõnehäälikuid puhtalt viiendaks eluaastaks.
"Oluline on teada, et kõne on sotsiaalse suhtluse alus, peamine osa lapse arengust toimub suheldes oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega," rõhutab Kaldma.
Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja Rita Luhaoja soovitab lapsevanematel, kel tekib kahtlusi, tähelepanekuid või muresid lapse kõnelise arengu kohta, pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Mida varem probleemi märgata ja sellega tegelema hakata, seda parem on tulemus.
Pärnu õppenõustamiskeskuses koolieelikute kõne- ja sellega kaasnevate probleemidega tegelev eripedagoog-logopeed selgitab välja olemasolevad oskused ning võimalused, mida saab abiga realiseerida. Koos lapsevanemaga paneb ta kokku tegevusplaani.
Pärnu õppenõustamiskeskuse eripedagoog-logopeed nõustab esmaspäevast neljapäevani 9–17, aja saab kirja panna aadressil ruth@onk.ee või telefonil 5851 4726. Esmasele kohtumisele on oodatud lapsevanem(ad) ilma lapseta, et vestelda lapsevanema murest ja koostada plaan edaspidiseks tegevuseks.