Osa Pärnu võimuliidust on valmis pagulasi vastu võtma

“Linna elanikkond väheneb. Linnas on küllalt vabu töökohti ja tühje kortereid,” ütles IRLi linnavolikogu fraktsiooni esimees Annely Akkermann. Tema arvates võiks sõjapõgenikke majanduslikust aspektist vaadatuna võtta vastu niipalju, kui elanikkond väheneb, iseasi on pagulaste kultuurilise kohanemisega.

Töötajaid pole

Volikogu reformierakondlasest esimees Andrei Korobeinik rääkis, et linnas uusi tehaseid avada soovivad ettevõtjad ei leia töötajaid. “Kui Pärnusse tuleb 20–30 inimest, kas see on probleem või võimalus? Võiksime sellele mõelda,” sõnas ta.

Sotsiaaldemokraat Valter Parve ja keskerakondlase Hillar Talviku sõnavõtud olid pigem kahtlevad. Kui Pärnus pole seni suudetud pakkuda piisavalt tuge näiteks kasvatusraskustega õpilastele, siis Parve ei usu, et järgmise riskirühma probleemide lahendamisel ollakse edukamad.

Reformierakonda esindab 33-liikmelises Pärnu linnavolikogus viis, IRLi kuus saadikut. Koos Toomas Kivimägi 11 volinikuga moodustavad nad Pärnus võimuliidu.

Kivimägi valimisliit pagulaste kohta sõna võtta ei soovinud. Eilsel volikogu istungil ei tehtud pagulaste vastuvõtmiseks ühtegi otsust, poliitiliste jõudude esindajad kõnelesid pärast seda, kui sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag oli rahvaesindajaid informeerinud pagulaste vastuvõtmisest kohalikus omavalitsuses.

Raagi jutu järgi sõltub pagulaste Eesti eri kohtadesse elama paigutamine iga piirkonna valmisolekust ja töö leidmise võimalustest. “Riigisiseseid kvoote pole,” kinnitas ta.

Raag kõneles lähema paari aasta jooksul Itaaliast, Kreekast jt Euroopa Liidu (EL) riikidest ümberasustatavatest pagulastest, keda tema jutu järgi on ligemale 600 inimest. Seni on riigi esindajad rääkinud 553 pagulasest, kellest kuni 30 tuuakse väljaspool Euroopa Liitu asuvatest põgenikelaagritest ja ülejäänud asustatakse ümber ELi siseselt.

Tulevad 20–30 inimese kaupa

Raagi jutust sai teada, et pagulastele antakse kuni kolmeaastane elamisluba, mida pikendatakse sõltuvalt sellest, kas päritoluriigis on olukord paranenud. Kohe saavad nad ka tööloa, seni rahvusvahelise kaitse saanute kogemuse põhjal kulub püsiva töökoha leidmiseks kuus kuni üheksa kuud.

Ümberpaigutatutelt võetakse sõrmejäljed, mis peaks välistama näiteks hiljem Rootsis varjupaiga taotlemise. Eestilt varjupaiga saanud saadetakse sel juhul Eestisse tagasi.

Raagi sõnul saabuvad põgenikud, kellele Eesti esindajad enne riiki sisenemist pagulase staatuse annavad, kahe aasta jooksul 20–30 inimesest koosnevate rühmadena. Nende tervist kontrollitakse piiril ja nad pannakse elama riigi, omavalitsuse või koguduste üüripindadele.

Sotsiaalministeerium tagab tõlketeenuse, araabia keelt valdavate tõlkidega suheldakse peamiselt Skype’i või telefoni kaudu. Mittetulundusühingud valmistavad ette tugiisikuid, keda järgmise aasta keskpaigaks planeeritakse sadakond. MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusel Pärnus veel tugiisikuid pole, Punases Ristis on valmis seda tööd tegema kaks vabatahtlikku.

Raag rääkis, et riigikogu arutab eelnõu, mis teeks pagulase jaoks kohustuslikuks omandada kahe aasta jooksul eesti keel A2 tasemel. Kodakondsuse saamiseks, mida pagulane viie aasta möödudes võib taotleda, on vaja teha vähemalt B1 taseme eksam.

Pagulaste lapsed asuvad õppima tavakoolides eesti keeles. “Innove ja Rajaleidja pakuvad koolile tuge. Suure tõenäosusega saavad lapsed hakkama,” oli Raag optimistlik.