Pärnus Mai rajooni ja Raeküla linnaosa vahel asuvast metsatukast läbi mineval Merimetsa tänaval on metsaasukate sagimine muutunud sedavõrd tihedaks, et Pärnu linnavalitsus pidi keset linna panema tee äärde püsti metsloomade eest hoiatavad liiklusmärgid.
Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna liiklusspetsialisti Toomas Tammela sõnutsi hakkas Raeküla elanikelt umbes kuu aega tagasi tulema kurtmisi selle kohta, et Merimetsa tänava alguses on kitsesid nähtud ja paaril korral olevat nad autode eest väga napilt üle tee vudinud. “Ühe inimese sõnul oli kokkupõrkest pääsemine olnud vaid sentimeetrite küsimus,” märkis liiklusspetsialist.
Tammela kinnitusel tuli teateid kitsede kohta paari nädala jooksul üle kümne ja nii hakati mõtlema, kas ja kuidas ootamatult tekkinud probleemile reageerida. Et sellele teelõigule paigaldati hiljuti uus asfalt, millel kulgedes võib gravitatsioon mõne autojuhi jalga gaasipedaalil natuke rohkem maapinna poole suruda, kui on lubatud, otsustati panna tee äärde metsloomade eest hoiatavad liiklusmärgid.
“Head alternatiivi liiklusmärkidele ei olnud,” seletas Tammela. “Kaitsevõrgu rajamine oleks läinud kümneid kordi kulukamaks ja künniste teele paigaldamine ei ole seal mõistlik.”
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi jutu järgi ei saa kitsede aina sagedasema linna sattumise põhjust üheselt välja tuua. “See võib olla juhus, mingi karja sellesse piirkonda asumine või muud seesugust. Võimalik, et see peegeldab lihtsalt viimasel paaril aastal meie looduses metskitsede arvukuse jõudsat kasvu. Asustustiheduse suurenedes hõlmatakse ka veidi kehvemaid, suurema häirimisega elupaiku,” selgitas ta.
Talvi jutu järgi on metskits elamiseks mosaiikseid maastikke eelistav sõraline. Seetõttu kohtab neid loomi sageli inimasustuse naabruses, enamasti toitumas teraviljaorase põldudel ja rohumaadel.
Toitumisalade ja metsasemate puhkekohtade vahel liikudes ületavad metskitsed väga sageli sõiduteid.
“Pärnu äärelinna naabrusesse jäävad hooldatavad niidualad ja väiksemad metsatukad, mis on metskitsede loomulik elukeskkond,” ütles Talvi.
Metsloomade sagedasematele liikumiskohtadele viitavate märkide paigaldamine on Talvi arvates väga mõistlik ja liiklejad peaksid sellisesse informatsiooni väga tõsiselt suhtuma: aeglustama sõidukiirust ja tähelepanu teravdama.
“Sõralised, eriti metskitsed, liiguvad sageli looduses mitmekesi koos ja nii võib teed ületanud metskitsele järgneda veel mõni teine isend. Loomade teele ilmumine on enamasti ootamatu ja kiire,” kirjeldas Talvi loomade käitumist.
Talvi jutu järgi leiavad linnakeskkonda sattunud metsloomad enamasti ise tagasitee. “Selleks on parim võimaldada neile piisavalt aega ja rahu. Kriitilisemates olukordades on mõistlik helistada hädaabinumbril 112,” ütles ta.